Kadrioru Saksa Gümnaasium Eesti disain Arvustus Sandra Vaikna 10.a klass Tallinn 2013 Igal riigil on omad eripärasused, mis on tingitud aja jooksul kujunenud traditsioonidest, kultuurist, ajaloost ning disain on üks viisidest, kuidas seda jäljendada. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutamisvõimalusega. Inimest, kes töötab elukutselt disainialal, nimetatakse disaineriks. Disain on väga laialdane valdkond, mille alla mahuvad mitmed alaharud. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte- ja rõivadisain on suures osas le...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat DISAINIAUHIND BRUNO Juhendaja: Ilmar Vallikivi 203-SAK Tallinn 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ajalugu 4 Disainiauhind Bruno 5 2012 6-7 Kasutatud kirjandus 8 2 Sissejuhatus Iga kahe aasta tagant annab Eesti Disainerite Liit välja disainiauhinda BRUNO. Esimesed seesugused auhinnad jagati laiali 2006. aastal, kui tootedisaini kategoorias pälvis auhinna Martin Pärn oma büroomööbli seeriaga "Krog" ning parimaks disainiprojektiks tunnistati isehelenduva vaiba "Jaaniuss" tooteprototüüp, mille autor oli Annike Laigo. Järgmised Eesti Disainiauhinnad antakse välja 26. septembril 2008 kolmes kategoorias: parim tootedisain, parim disainip...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Eesti Disain Katriin Bachmann 10B 2010 Igal riigil on oma ajalugu, eripärasused ja sama moodi ka disain. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Disaini efektsiivsus ja kvaliteet väljendub erinevate distsipliinide vahel kõige sobivama kombinatsiooni leidmises ja kasutamises ning selle haakumises lõppkasutaja nägemusega. Disain Eestis pole minu arvates veel enda täishoogu sisse saanud, kuid on jõudsasti teel. Aastast aastasse toimub enam disainiga seotud üritusi ning pööratakse rohkem tähelepanu kultuuri arendamisele. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte-, rõivadisain on suures osas leidnud tee erinevatele näitustel...
Eesti disain Pika traditsiooniga eesti tarbekunst on tähelepanuga harjunud, viimasel ajal aga pälvib järjest suuremat rahvusvahelist tunnustust eesti disain. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte-, rõivadisain on leidnud tee erinevatele näitustele, messidele ja rahvusvahelisele turule. Elle Decoration, Elle, Avantage, ID, Dwell jt väljaanded Prantsusmaalt, Saksamaalt, Taanist, Rootsist, USA-st on avaldanud mahukaid ülevaatelugusid eesti disaineritest ja nende saavutustest. USA uudisteajakiri Newsweek nimetas Tallinna üheks üllatavaks disainipealinnaks. Selle au on meile teeninud Eesti moodsalt ja tundeliselt loodud kohvikud ja söögikohad, hotellid, SPA-d ja muuseumid, mille taga on mitmed tugeva ruumikujunduse kooli saanud sisekujundajad: Pille Lausmäe, Gert Sarv, Maile Grünberg, bürood Pink, Plank, disainibüroo Laika, Belka ja Strelka, perekonnad Vaiklad jt. Interjöörid paistavad silma oma põhjamaisuse, läb...
Eesti disain Pika traditsiooniga eesti tarbekunst on tähelepanuga harjunud, viimasel ajal aga pälvib järjest suuremat rahvusvahelist tunnustust eesti disain. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte-ja rõivadisain on leidnud tee erinevatele näitustele, messidele ja rahvusvahelisele turule. Paljud Prantsusmaa, Saksamaa, Taani ja Rootsi, aga ka USA ajakirjad on avaldanud ülevaatelugusid eesti disaineritest ja nende saavutustest. USA uudisteajakiri Newsweek nimetas Tallinna üheks üllatavaks disainipealinnaks. Selle au on meile teeninud Eesti moodsalt ja tundeliselt loodud kohvikud ja söögikohad, hotellid, SPA-d ja muuseumid, mille taga on mitmed tugeva ruumikujunduse kooli saanud sisekujundajad Pille Lausmäe, Gert Sarv, Maile Grünberg, samuti bürood Pink, Plank, disainibüroo Laika, Belka ja Strelka, perekonnad Vaiklad jt. Disainimahukamaks sektoriks Eestis on rõiva- ja tekstiilitöö...
Kaasaegsed arhitektuuristiilid ja esindajad 1. Vernakulaarne stiil (vernacular architecture) Vernakulaarne stiil on termin iseloomustamaks kohalikke ressursse ja traditsioone kasutavat ehitusstiili, mis ühtlasi vastab paiksetele vajadustele ja tingimustele. Kuna vernakulaarne stiil on pidevas muutumises ja aregus sõltuvalt keskkonnast ja kultuurist, kajastab ta endas palju kohalikku ajalugu. Ehituseks vajalikud teadmised on tihti puudulikud ja saadud kogemuste ning katse-eksitus meetodi teel. Üht tähtsamat rolli mängib selle stiili juures kliima: külmemates piirkondades rohkem soojustust, niiskemates suuremad katusekalded, samas troopilistemas on hooned lahtisemad ja kergemad. Samuti lokaalsed looduslikud ressursid: jää, muda, kivi, plagid, pambus ka metsloomad (nt iglud või indiaanlaste nahksed tibid) Kultuuri pool mõjutab jälle hoone suurust ja plaani nt regioonid, kus on tavaks suureliikmelised pered või nt söögi valmistamise ja s...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala PAKENDI TÄHTSUS ETTEVÕTTE TOODETE EDUKAKS MÜÜGIKS Referaat Juhendaja: Aet Kull Tallinn 2007 Pakendi tähtsus ettevõtte toodete edukaks müügiks 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. TURUNDUSEST ÜLDISELT...........................................................................................4 2. PAKEND............................................................................................................................5 2.1. Pakendamine................................................................................................................5 3. PAKENDI K...
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" ...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid......................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
