· Tuntud laulud: Humoorika alatooniga : Näärisokk, Mind kutsuti pulma, Hingestatult lüürilised: Sireli, kas mul õnne, Meelespea, Kutse, Helin, Loodusteemalised: Rabamaastik, Külm · Eelistas Juhan Liivi, Juhan Smuuli . Juhan Liivi sõnadele loodud Lauliku talveüksindust lauldi Ernesaksa matustel · Erakordne populaarsus meeskoorilaulule Hakkame, mehed, minema (see laul viis Ernesaksa esimest korda dirigendipulti üldlaulupeol 1938) · Sireli, kas mul on õnne- Ernesaks kirjutas sõnad sinna ise. · Ooperid: Pühajärv, Tormide rand(populaarseim)- koostöös Juhan Smuuliga Tegevus toimub Hiiumaal 18-19 saj. vahetusel. Ungru krahv, kes on ajalooski tuntuks saanud vale-majaka tulede abil karilejooksnud laevade röövimisega. Tema tegevust üritavad takistada vene ohvitser Petrov ja paagivahi tütar Mall ning endine krahvi ori Leemet
alatooniga,meloodiad lihtsad ja südamlikud. q Paljud laulud on olnud aastaid eestlastele väga olulised. q 4.märtsil 1944.aastal Moskvas kirjutatud `'Mu isamaa on minu arm'' kujunes omamoodi laulupidude hümniks,vabaduseihaluse sümboliks.Laul kõlas ka Lydia Koidula(sõnade autori) põrmu ümbematmise tseremoonial,1946.aastal. Selle laulu pärast ootasid tuhanded inimesed laulupidude lõpuminuteid ja seda,et dirigendipulti astuks Gustav Ernesaks ise. v Mu isamaa on minu arm : http://www.youtube.com/watch?v=q9EhUDkY8Sc Lydia Koidula Looming q Humoorika alatooniga v Näärisokk http://www.youtube.com/watch?v=RQNtpZXbmE v Mind kutsuti pulma http://www.youtube.com/watch?v=KLNuhrL0DmQ q
Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1962. aastal. LOOMING: Heliloojana on Ernesaks kirjutanud peamiselt koorimuusikat. Koorilaule on 200 ringis, üle poole neist on meeskoorile. Pidas meeskoori kõige paremaks oma võimsa kõla poolest, kuigi on kirjutanud laule kõikidele kooriliikidele. Erakordse populaarsuse on Ernesaksa loomingus saavutanud meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema"(1933). See laul viis Ernesaksa 1938. a ka esimest korda üldlaulupeo dirigendipulti. https://www.youtube.com/watch? v=TZ2jHSlGwxk Tekst rahvaluulest, laulus puudub s-häälik. 1944, kui Ernesaks asutas RAM-i, valmis ka koorilaul "Mu isamaa on minu arm", mis kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks, vabadusihaluse sümboliks. Seda on nim. ka laulupidude hümniks. Esimest korda laulupeo kavas 1947. a ei jätnud laul veel erilist muljet, oli märke, et võimud nõudsid selle esitamist vene keeles. Järgneval kolmel
Juba tema kolmanda sümfoonia avaosa on tavapärasest kolm korda ulatuslikum. Kui Haydni jaMozarti sümfooniad kestavad paarkümmend minutit, siis Beethoveni IXsümfoonia enam kui tunni. 1818. aastal kurdistus Beethoven täielikult. Loomingulisel teel oli ta selleks ajaks jõudnud kokkuvõtete tegemiseni. Kui aastail 1800-1812 valmis 8 sümfooniat, siis järgmise 12 aasta jooksul vaid üksainus - IX sümfoonia. Selle esiettekandel oli kurt helilooja paigutatud küll dirigendipulti, kuid tegelikult mängisid pillimehedorkestri kapellmeistri juhatuse järgi. Helilooja tervis halvenes aasta-aastalt ning selle üks olulisemaid põhjusi oli alkoholi pruukimine. Kuidas sai aga kurt inimene muusikat kirjutada? Muusikutel kujuneb aja jooksul välja "sisemine kuulmine". Beethoven mäletas, mismoodi üksvõi teine kooskõla või muusika instrument kõlas ning kujutas endale seda ette uute teoste loomisel.Hilisesse loominguperioodi kuulub ka Beethoveni
alates "Abielu ja armastuse", hiljem "Karini ja Indreku" lavastustega Lisl-Lindau Karin ja lavastaja enda napp aga sügav Indrek Paas- Arno Suuroru Köögertal. Sellesse ajavahemikku kuulub veel töö 1935-1940 Vanemuise peanäitejuhina ja 1944.-45. lavastajana. Siin oligi Aluoja elutöö kõige tähenduslikum osa, kus ta koos koolivennast direktori Otto Aloega pani teatrijuhina aluse mitmežanrilisele teatrile - 1935, mil tantsujuhiks kutsuti Ida Urbel, ooperi etteotsa Eino Uuli, dirigendipulti aga Eduard Tubin. Tema võttis Vanemuisesse tööle ka Kaarel Irdi ja Helend Peebu. Sellest ansamblist tulid, võitsid ja jäid mitte ainult Vanemuise, vaid kogu eesti teatrilukku arvukas ja võimekas rida näitlejaid. 1941. aastal oli Kaarli sunnitud lõpetama töö Vanemuises, kuna oli võidelnud Vabadussõjas ja olnud Kaitseliidu liige. 1948-1951 oli ta ENSV Riikliku Teatriinstituudi lavapraktika õppejõud ja 1951-1952 Endla lavastaja. K. Aluoja lavastustest on silmapaistvamad: A
noorte seas muutus suhtumine Eesti Vabariiki ja selle tagaigatsejatesse. Eestlaste üldisest meelsusest annab siiski teistsuguse pildi episood 1960. aasta XV üldlaulupeolt Tallinnas, mis peeti vastvalminud laululaval, Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" oli kavast välja jäetud, kuid koorid võtsid selle omal algatusel üles. Publik tõusis püsti ja hakkas hardumusega kaasa laulma, mispeale maestro astus dirigendipulti ja juhatas laulu lõpuni. See oli selge sõnum, et rahvas pole unustanud kaotatud vabadust. (Pajur et al. 2005: 338-353) Ringhäälingul õnnestus ära teha palju tänuväärset tööd, vahendades ajaviidet ja uudiseid nii Eestist kui mujalt maailmast. Ametlike raadiokanalite kallutatud infot tasakaalustasid mõningal määral raadiojaamade "Ameerika Hääl" , "Vaba Euroopa" jt. eestikeelsed saated. Ajalehti ja
annaabi.ee 
