''La Traviata'' arvustus Käisin elus esimest korda ooperis 25. märtsil 2009 ning vaatasin Giuseppe Verdi ooperit ,,La Traviata''. Peaosalist Violettad kehastas Peterburi Maria teatri väga hinnatud solist Svetlana Trifonova ja kõrvalosi Juhan Tralla, Oleg Balashov, Eduards Cudavkovs, Valentina Kremen, Karmen Puis, Merle Jalakas, Taisto Noor, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul, Endel Kroon, Märk Jakobson ning Tõnu Kattai. Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp, kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor. ''La Traviata'' põhineb tõestisüdiud lool, mis teeb selle ooperi veelgi meeldejäävamaks ning tähelepanuväärsemaks ning seda peetakse õigusega Verdi kõige õnnestunumaks ning silmapaistvamaks teoseks. Esietendus toimus 1853. aastal Veneetsia La Fenice ooperiteatris, kuid lõppes kahjuks täieliku läbikukkumisega.
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Heebrea Reekviem Katriin Bachmann 10B Tallinn 2009/2010 1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil ,,Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni". Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta, kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin. Arvo Pärdi neli lugu kandsid nimesid ,,Tribute to Ceasar", ,,I Am the True Vine", ,,Most
Siiski toimub ootamatu pööre ja saabuvad Constance koos musketäridega, nende käes on kaelakee, mille nad osavalt kuningannale toimetavad. Kardinal on vihane, et tema plaan luhta läks ja kõik siiski õnnelikult lõppes. Balletis kandis olulist rolli Rahvusooper Estonia orkester ja Rahvusooper Estonia balletitrupp, nende seas kirev lavakujundus ja -valgustus, värvikad kostüümid jm. Flöödisoolot esitas Sigrid Orusaar. Balleti koreograafia ja kostüümide eest vastutas David Nixon, dirigeerisid Jüri Alperten ja Mihhail Gert. Lavakujunduse eest vastutas Charles Cusick Smith, valgustust koordineerisid David Nixon ja Tiit Urvik. Muusika valiku tegi Anthony Meredith, seda arranzeeris ja orkestreeris John Longstaff. Selle konkreetse etenduse repetiitoriteks olid Irina Härma, Tatjana Laid, Viktor Fedortsenko ja Juri Jekimov, kontsertmeistriteks olid aga Milena Borissevits, Larissa Beresneva, Vladima Jeremjan ja Anneli Tohver, etendust juhtis Jüri
edasi õppima. Kuigi Villemile soovitati enne komponeerima asumist õppida amet selgeks, suundus ta siiski edasi Tallinna konservatooriumi. Oma õpinguid Tallinnas alustas ta August Topmani oreliklassis. Tema lemmikalaks oli improvisatsioon, kus ta kuulus selle ala tublimate hulka. Villem Kapp rääkis oma pedagoogist suure tänulikkusega, kui isikust, kes aitas palju kaasa tema arengule. Muusikaringi koor ,,Collegium Musicumi", mida oreliklassi õpilased dirigeerisid, andis Villem Kapile vajaliku dirigendipraktika ja väärtuslikku koorispetsiifikat, mida kunagises elus ära kasutada. (Tõnson 1967: 31-34) August Topmani oreliklassis nägid päevavalgust koorilaulud ,,Helise, helise, metsa" (1934), ,,Vasarad" (1935) ja ,,Püha põline ja üllas" (1935), soololaulud ,,Õhtu kodutalus" (1934), ,,Kaks selget silma" (1935), ,,Nõmm" (1934), ,,Vesiroos" (1935) ja ,,Õhtu köitis" (1935). Tahaplaanile ei jäänud ka instrumentaallooming
annaabi.ee 
