Oluline on vanemate suhtlemise sagedus ja stiil. On selgunud, et vanemate kõne on seotud nende sotisaal- majandusliku staatusega (haridustase, elukutse ja sissetulek). Kõrgema sotsiaal-maj. staatusega vanemad on suhtlemisele orienteeritud stiiliga – nad räägivad rohkem ja neil on rikkalikum sõnavara. Oma lapsi õhutavad nad samuti rohkem rääkima ja vastavad nende küsimustele sagedamini. Madalama sotsiaal-maj. staatusega vanemad kasutavad direktiivset kõnet – räägivad selleks, et lapse käitumist suunata ja reguleerida. Seda aga ei peeta lapse kõne arengu seisukohalt soodsaks. *Lasteaia osa kõne arengul. Lasteaia kvaliteet mõjutab lapse kõne arengu kiirust rohkem kui see, palju aega laps lasteaias veedab. Eriti oluline on see, kui palju on lapsel võimalik täiskasvanuga suhelda – mida rohkem, seda parem. Enamasti sõltub see, kas lasteaed mõjub lapsele hästi või halvasti ikkagi vanematest
Peame oskama formuleerida oma mõtteid * korrektne sõnastus - peame oskama neid õigesse keelde panna 2) illokutiivne sõnumi saatmine, väljaütlemine 3) perlokutiivne kõneakt- igal sõnal/ütlusel on tagajärjed: need tagajärjed võivad olla * mõtetes *tunnetes *tegudes nt meil on vaja saavutada mingit eesmärki, muuta maailma, aga muud ressurssi peale sõnade meil pole. Lokutiivne eesmärk, kasutades direktiivset: kuule, mine tapa Caesar ära. Ja sellele võivad järgneda perlokutatiivsed ,,miks jälle mina; või miks ka mitte; nalja teed v?" - > see, et sõnumeid tuleb osata oma mõtteid väljendada, teame isegi. Teooria keskne osa on illokutiivne, see on koht, kus sõnadest saavad asjad. Austini järgi on illokutiivne keeruline ,kõneakt, sest koosneb mitmest aspektist. John Searle (austini järglane)- ameerika filosoof. Illokutatiivse akti käsitlemine searle'i kaudu.
Kas nimi ei kutsu esile ebasoodsaid assotsiatsioone? Kas nime tõlkimisel teise keelde ei juhtu apsusid? Kas sõnad sobivad omavahel? Kuivõrd originaalne see nimi on? Üheks võtteks nimevalikul ja üksikute sõnade rolli tõstmisel tekstis on abivalentsete sõnade, sünonüümide ja homonüümide kasutamine. Reklaamteate sõnum esitatakse enamasti sellises laadis, et temas sisaldub lubadus tarbijale ning selle edastamiseks kasutatakse direktiivset keelt. Pealkirjad loovad intriigi ning kannavad endas olulist teavet reklaamitava kohta, ,,seletades" reklaamsõnumi põhisisu ära teatud lühikokkuvõttena. Põhiteksti jagatakse 4 osaks: 1)sissejuhatav lõik 2)siselõigud 3)lõpuproov 4)lõpulõik Tõelevastavuse ja veenvuse süntees. Peamised tõestusviisid: Uurimused Testimine ja kontroll Toote kasutamispraktika Garantii Vastuvõetavamaks ja kergestimõistetavaks ning ühtlasi mõjusaks saab
Täiskasvanute nõustamise eelduseks on nende isiku autonoomsus ja iseseisvate otsuste tegemiste õigus. Noorukid ei ole oma otsustes nii vabad, sõltuvad ikkagi täiskasvanutest Noorukite ja täiskasvanute peamine erinevus seisneb nende erinevas arenguperioodis: noorkid on otsingute ja kahtluste teel, täiskasvanud vajavad elus stabiilsust. Millist abi vajavad noorukid? *Vajatakse nõuandeid otsuste langetamisel( n. Karjäärivalik) *Instrueerimise vajalikkus- nooruk võib vajada direktiivset abi erinevate veel lahendamata arenguülesannetest tingitus probleemide lahendamiseks (konfliktid) *Vajatakse toetust seoses psühholoogilise ja emotsionaalse stressiga toimetulekuga. *Nõustamine võib sisaldada kõiki neid komponente, kuigi nõu andmine ei pruugi olla väga kasulik, sest sellisel juhul ei hakka nooruk ise võtma oma otsuste eest. Noorukite nõustamise vormid(slaid) *Noorukite nõustamine on 'rätsepatöö', iga juhtum on unikaalne
annaabi.ee 
