Dispersioon Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Kõige sagedamini demonstreeritakse valge valguse lahutamist värvilisteks valgusteks kolmnurkse klaasprisma abil
närvisusteemihaigusi, nahahaigusi, seedetrakti häireid, samuti välja uurida ebaselgete organismihälvete phjused, kusjuures patsiendil on seda lihtne taluda. · Temperatuuri temperatuuri ja õhurõhu õhurõhu muutused muutused, elektroonikakomponentide termiline müra jne DISPERSIOON (OPTIKA) Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Valguse dispersioon nim. aine abs. murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest).
laengu q1 ja q2 (C) toomisel teineteisest kaugusele r (m) Laeng-laeng interaktsioon: ·ei ole suunaline ·sõltub pöördvõrdeliselt laengute vahelisest kaugusest van der Waalsi interaktsioonid - permanentsete dipoolide osalusega interaktsioonid Polaarsed molekulid puudub summaarne laeng kuid esineb asümmeetriline molekulisisene laengute jaotus Dipoolmoment µ = q x µ (D, debai) Permanentne dipool = dipool Dipoolid võivad interakteeruda: ·laengutega ·teiste dipoolidega Dipoolide osalusel interaktsioonid sõltuvad dipoolide orientatsioonist ja on lühema ulatusega, kui laeng- laeng interaktsioonid van der Waalsi interaktsioonid - indutseeritud dipoolide osalusega interaktsioonid, dispersioonijõud Polariseeritavad molekulid Välise elektrivälja toel esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks Dispersioonijõud tekivad juhul kui kaks molekuli sünkroniseerivad oma elektrontiheduse fluktuatsioonid
langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis Murdumisnäitaja on väga fundamentaalne suurus. See on seotud valguse levimiskiirusega. 22 5.Valguse dispersion (+ joonis) Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Mida väiksem on valguse lainepikkus, seda rohkem ta keskkonnas murdub. 23
juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nimetatakse seisulaine sõlmedeks 4. Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis valgus murdub prismas. Kui kõik värvi valgused murduksid prismas ühtemoodi, siis väljuks prismast samuti
Seega gaaside lahustumise soojusefekt on: Q=q+(-d)+s 60. Lahustumisprotsess, vee dielektriline konstant, solvatatsioon. Lahustumisprotsess vee ja NaCl näitel · Ioonide Na+ ja Cl- vahel on iooniline side vee molekulide vahel van der Waalsi jõud ning vesinikside, Na ja Cl ioonide vahel moodustub ioonilis-dipoolne side kõik need sidemed konkureerivad lahuses omavahel. · NaCl kristalli pinnal asetsevad ioonid (Na ja Cl) reageerivad vee dipoolidega selliselt, et viimased pöörduvad positiivse poolusega Cl iooni suunas ja negatiivse poolusega Na iooni suunas. · Ioonilis-dipoolse sideme arvel toimub ioonide hüdratiseerumine see side osutub tugevamaks kui seda on side Na+ ja Cl- vahel. · Na ja Cl ioonid eemalduvad kristallist, hüdratiseeruvad täielikult ja difundeeruvad lahusesse tekib homogeenne süsteem tõeline lahus. NB
annaabi.ee 
