Phjused(Prantsusmaa poolsed): *tahtis iga hinna eest takistada Saksamaa hendamist. *Vimul olev Napoleon tahtis vikese vidusjaga tsta oma autoriteeti ja silitada trooni. Ettekne sjaks: *Selleks oli Hispaania trooniprimise ksimus. Kukutati kuninganna Isabella, Leopoldile pakuti trooni. Prantsusmaa protesteeris selle vastu. Tli lahenes, kuid Preisi kantsler BISMARCK vltsis kirja ja Prantsusmaa vihastus ja solvus. Prantsusmaa alustas sda ja seda Preisimaa tahtiski. Prantsusmaa ji diplomaatilisse isolatsiooni. Sjalised ettevalmistused: *Prantsusmaal rmiselt pealiskaudselt, Preisimaal vga lbimeldult. Sja algul piirati Prantsuse ved, Sedani kindluse mber. Napoleon III sattus vangi. Pariisis puhkes rahva hestus. Prantsusmaa sai sjas la. Kirde osa okupeeriti Preisi vgede poolt, kaasaarvatud Pariis. 18.jaan.1871 kuulutati vlja Saksa Keisririik. Vljakuulutamine toimus Prantsusmaa pinnal, Pariisis, Versailles' lossis. Prantslastele hsti alandav.
Kui Jane Doe oli kätte saadud, lubati reisilaeval suunduda oma sihtkohta. Arkaadia diplomaadid otsustasid haarata initsiatiivi ning pidasid kinni Robert Jonesi, kes uimastati ja paigutati märgistamata kasti. Arkaadia diplomaat sõidutas kasti Utoopia-Arkaadia piirile, kuid Utoopia ametnik keeldus aktsepteerimast, et tegemist on diplomaatilise kotiga, ega lubanud seda läbi, kui seda ei avata. Diplomaat protesteeris, kuid viis kasti tagasi diplomaatilisse esindusse. Nüüd pandi kast diplomaatilise auto peale ja ületati piiri ilma probleemideta. Hiljem esitas Arkaadia protestinoodi ja süüdistas Utoopiat diplomaatilise õiguse elementaarsete reeglite rikkumises. Jane Doe ja Rober Jones paigutati kinnipidamisasutusse, mida opereeris eraõiguslik turvafirma Nui. John Smith nõudis, et mõlemad kinnipeetavad tunnistaksid avalikult, et nad on nii tema kui ka Arkaadia praeguse režiimi suhtes põhjendamatult kriitikat teinud, ning et
G. Blum: · Liberaalsete ideede levik. · Vene riigi rahvuslik huvi oli kaot pärisorjus. · Hirmud talurahva rahutuste ees · Kaot krimmi sõjas · Blum peamiseks põhjuseks peab pol lagunemise protsessi vältimiseks peale Grimmi sõda . Aleksander II sai sellega hakkama · Rieber rõhutab et Venemaad juhtus valitsema õigel ajal mees, kes julges asjaga hakkama saada, kardeti kogu vene üh lagunemist. Aleksander II kartis jääda diplomaatilisse isolatsiooni, venemaa sõjalist nõrkust. Mõistis et kaot Krimmi sõjast utlenes venemaa mahajäämusest. · Daniel Fied pidas keskseks venemaa kultuuriselgitus, venemaa eliit ei leppinud enam et aadli sissetulekud tulevad orjuslikust seisundist. Pärisorjust peeti piinlikuks suheldes ülejäänud Euroopaga, ei käinud kokku tsiviliseeritud rahvaste ja normidega. · Venemaal domineerib marksistlike autrorite arusaam, keskne oli talurahva ülestõusu
· Ükski riik ei tohiks teise riigi konstitutsiooni ja · Elu valitsemisse vägivaldselt sekkuda. · Õppides filosoofiat hakkas tegelema Descartesi · Ükski riik sõdides teise riigiga ei tohiks lubada töödega. Tänu neile võõrdus lõplikult skolastilisest endale selliseid vahendeid, mis vastastikuse meetodist. usalduse tulevaseks rahuks teeksid võimatuks: · Pärast õpingute lõpetamist läks diplomaatilisse palgamõrtsukate kasutamine, mürgisegamine, teenistusse (Berliini). kapitulatsiooni murdmine, reetmisele ajendamine · Koju jõudnuna jätkas õpinguid arstiteaduses. võideldava riigiga. · Rändab lord Shaftenbury perekonnaarstina Lõuna · Voorusõpetus Prantsusmaal ja Pariisis. · Inimese kohustused iseenda vastu: · Filosoofia
annaabi.ee 
