Peensooles toimub toitainete akiivne (kulutatakse energiat) ja passiivne toitainete imendumine. Epiteelirakud uuenevad 2-3 päevaga – kui hatud on peensoolepõletiku tõttu kahjustatud, tasub üks päev koer söömata hoida ja siis anda midagi kergesti seeditavat. Süsivesikute seede – erinevate sidemete seedeks on vaja erinevaid ensüüme (alfa-amüloos, sahharaas, laktaas, maltaas, isomaltaas), imenduvad ainult monosahhariidid. Valkude seede – aminopeptidaasid ja dipeptidaasid, imenduvad ainult aminohapped. Mitmete erinevate valkude allergia puhul saab kasutada toitu, kus valgud on lõhutud aminohapeteks ja organism ei tunnista seda kui valgusisaldust, samas aminohapped imenduvad ja vajalikud ained saadakse kätte. Rasvade seede – lipaasid, imenduvad ainult glütserool, RH ja monoglütseriidid. 3.8.2. Jämesool Vee ja elektrolüütide imendumiskoht. Sinna jõuab peensooles imendumata jäänud
3) seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsemale. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon (M- rakud, mis kuuluvad limaskestaga assotsieerunud koe hulka (GALT)). Peensoole nõre sisaldab elektrolüüte (HCO3-). Ensüüme peensoole epiteelrakkude sekreteeritavas nõres pole. Toidu seedimiseks vajalikud ensüümid asetsevad enterotsüütide mikrohattude pinnal (aminopeptidaas, enteropeptidaas, dipeptidaasid, maltaas, laktaas, sahharaas). Peensoolde (duodeenumisse) avanevad pankrease- ja sapijuha. Pankreasenõre sisaldab ohtralt seedeensüüme: proteaase, - amülaasi, lipaasi, samuti HCO3- ja teisi elektrolüüte. Sapp aga on vajalik lipiidide emulgeerimiseks, sisaldades vett, elektrolüüte, bilirubiini, steroidhormoone, sapphappeid, letsitiini jt. aineid. Peensoolel on oluline osa ka seedeprotsessi regulatsioonis. Duodenumi (ka mao) limaskestas on osmo- ja kemoretseptorid, mis on tundlikud
LIPAASID-toidurasvade lagundamine glütserooliks ja rasvhapeteks, toimivad efektiivselt sapi juuresolekul. AMÜLAAS, MALTAAS; LAKTAAS; SAHHARAAS-süsivesikute toimimine NUKLEAASID -nukleiinhapete lammutamine PROTEOLüüTILISED ENSüüMID-analoogilised pepsiinile ENDOPEPTIAASID-valgu molekuli lammutamine nende sisemuses. KARBOKSÜPEPTIDAASID alustavad lagundamist karboksüülrühmast. AMINOPEPTIDAASID-alustavad lagundamist aminorühmast. DIPEPTIDAASID-neid peab olema. Proteolüütiliste ensüümide aktiveerimisel omab tähtsat rolli ensüüm enterokinaas, mida leidub kaksteistsõrmiksoole poolt produtseeritavas nõres. Proteolüütilised ensüümid eritatakse inaktiivsena, et nad ei hakkaks kahjustama neid produtseerivaid tsoone. Sappi tekib maksas pidevalt, ööpäevas 0,5-1l(ca 400 ml). Sapp ei sisalda mingeid ensüüme. Sapp on kuldkollase värvusega(kuldpruun kuni rohekas) vedelik, mis sisaldab sapphappeid, bilirubiini jt. aineid.
NUKLEAASID (ribo-nukleaasid )-nukleiinhapete lammutamine PROTEOLÜÜTILISED ENSÜÜMID(endopeptidaasid)-analoogilised pepsiinile (eritatakse inaktiivsena, 12 sõrmiksooles aktiivseks, et nad ei hakkaks kahjustama neid produtseerivaid tsoone) Endopeptidaasid-valgu molekuli lammutamine nende sisemuses(trüpsiin, kümotrüpsiin). KARBOKSÜPEPTIDAASID alustavad lagundamist karboksüülrühmast. AMINOPEPTIDAASID-alustavad lagundamist aminorühmast. DIPEPTIDAASID-neid peab olema. Proteolüütiliste ensüümide aktiveerimisel omab tähtsat rolli ensüüm enterokinaas, mida leidub kaksteistsõrmiksoole poolt produtseeritavas nõres. Proteolüütilised ensüümid eritatakse inaktiivsena, et nad ei hakkaks kahjustama neid produtseerivaid tsoone. Sappi tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib olla selle hulk ulatuda 0,5-1 liitrini(ca 400 ml). Sapp ei sisalda mingeid ensüüme . Sapp on kuldkollase värvusega(kuldpruun kuni rohekas) vedelik, mis
annaabi.ee 
