Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse. Helena oli vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde. Helena ja Parise suhe tõi endaga kaasa Trooja sõja. Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Agamemnon on "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas. Ta osales sõjakäigus Trooja vastu ja tapeti pärast koju pöördumist oma naise Klytaimnestra poolt. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna.
Agamemnon-Mükeene kuningas.Priamos- Trooja kuningas.Hektor-Priamose mehelikuim poeg.Paris-noorim ja ilusaim Priamose poeg.Oinone-Parise abikaasa.Odüsseus-Ithaka saare valitseja,Penelope abikaasa,Telemachose isa.Ithaka-saar Joonia saarestikus.Asub Kefallinía saare lähedal,sellest idas.Odysseuse kodupaik.Menelaos-vanakreeka mütoloogias Sparta kuningas,Mükeene kuninga Atreuse ja Aerope poeg,Agamemnoni vend ning Helena abikaasa.Helena-vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde.Helena ja Parise suhe tõi kaasa endaga Trooja sõja.Achilleus-müütiline vanakreeka kangelane,sureliku Tessaalia kuninga,Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg.Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas,Homerose "Iliase" kangelane.Perikles-495 eKr 429 eKr oli Ateena riigimees, peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks,kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul
mida peeti üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Tema vasteks oli Diana. Zeusil oli veel kaks tütart ja kaks poega Helena ja Klytaimestra ning Kastor ja Polydeukes (poisse hüüti dioskuurideks). Laste emaks on Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Leda. Zeus ilmus tema juures luigena ja Leda tõi ilmale kaks muna. Ühest munast koorusi välja tüdrukud ja teisest poisid. Helena, maailma kõige ilusim naine, oli Menelaose abikaasa. Dioskuuride ja Klytaimestra õe suhe Parisega tõi endaga kaasa Trooja sõja. Dioskuure ehk Kastor ja Polydeukest kujutati alati valgete hobuste seljas, kuid Homeros nimetab Kastorit ratsutaltsutajaks ning Polydeukest rusikavõitlejaks jättes ta hobusest ilma. Vennad armastasid üksteist väga ja olid alati koos. Vendade erinevuseks oli see, et Kastor oli surelik ja Polydeukes oli jumalik ehk surematu. Zeusil oli erakordne suhe Argose kuninga Akrisiose tütre Danaega. Delfi oraakel
Dionysos: Veini- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysos isa oli Zeus kes rasestas Semele, kuid Zeusi naise Hera tõttu suri Hera enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja pääsitsi sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas mööda maailma ja karsitas neid, kes teda ei kummardanud. Helena: Vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde. Helena oli Menelaose abikaasa. Helena ja Parise suhe tõi kaasa endaga Trooja sõja. Hephaistos: Vanakreeka mütoloogias tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa. Teiste ilusate surematude hulgas on ta ainuke inetu. ,,Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis 4
ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed. Need sai ereda päikese korral varjuks ette tõmmata. Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid. TEMPLID: 1) Dioskuuride tempel Ainsaks säilinud osaks on 12 meetri kõrgused korintose sambad Basilica Julia kõrval, mida rahvasuus tuntakse Kolme Õena. Templis asus kaubandusstandardite amet, kus hoiti Rooma linna ametlikke kaalu- ja mõõduühikuid. 2) Vesta tempel Templi sisemises pühamus cella s põles püha tuli. Iga uue aasta esimesel päeval viisid roomlased templist tule koristatud kodudesse. Algselt kandsid püha tule eest
sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu. Õpetajad ja õpilased elasid koos asutusele kuuluvais hooneis. Loengud ja väitlused toimusid tunniplaani järgi. Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli. Akropol – Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol
annaabi.ee 
