Dioodsild Dioodsild koosneb neljast dioodist mis on omavahel spets ühenduses. Dioodsilla ülesandeks on muuta vahelduvvool (AC) alalisvooluks (DC). Üleval pildil on näidatud millised dioodsillad välja näevad ja kuidas nelja dioodi ühendamisel on saadud dioodsild. Põhidioodid Kui dioodis leiab kasutust P-N-siirde põhiomadus s.o. ühesuunaline elektrijuhtivus, nim. neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid Pooljuhtdioodid Pooljuhtdioodid on pooljuhtseadised, mille põhiosaks on pooljuhtkristalli tekitatud P-N- siire, mis on varustatud eri osadega ühendatud viikudega ja paigutatud standardsesse hermeetilisse kesta. Kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud
Seetõttu kulgeb vool faasist A läbi dioodi VD2 läbi tarbija, läbi dioodi VD3 faasile B. Või näiteks ajahetkel t2 on kõige positiivsem faas B ja kõige negatiivsem faas C, mistõttu kulgeb vool faasist B läbi dioodi VD4, läbi tarbija, läbi dioodi VD5, C faasile. Kasutatavaid dioode võib jagada kahte gruppi sõltuvalt sellest, millised elektroodid on lülituses kokku ühendatud sama potensiaali all. Nii on katood gruppi dioodideks VD2, VD4 ja VD6, anood gruppi dioodideks VD1, VD3 ja VD5. Nimetatud dioodi gruppidel võib kasutada ühiseid radiaatoreid, kui dioodid on vastavalt konstrueeritud. Valmistataksegi kahte liiki dioode, ühtedel on anood korpuses, teistel katood korpuses. Kasutamisel tuleb rangelt kontrollida millise grupi dioodidega on tegemist. Kui seda mitte teha tekkitame radiaatoriga lühise. Tavaliselt on taolistes alaldites kaks radiaatorit, millest üks on negatiivse pinge all, teine positiivse pinge all.
lisandjuhtivusega pooljuhti. Sellisel siirdel on ventiili omadused. Eristatakse kaht dioodide põhiliiki: pind- ja punktdioodi. 23. Pooljuhtdioodide liigitus.lk 86 Eristatakse kaht dioodide põhiliiki: pind- ja punktdioodi. (lk 86) Kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi, praegu enamlevinud liigitus lähtub nende kasutusalast. Kui dioodis leiab kasutust p-n-siirde põhiomadus (ühesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime), nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Kui aga leiab kasutust mõni pn-siirde eriomadus, nagu näiteks siirde mahtuvus, siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid (ka universaal- ja impulssdioodid). Eriotstarbelistest dioodidest on enamlevinud stabilitronid, mahtuvusdioodid, fotodioodid. 24. Võrrelge omavahel punkt- ja pinddioodi. lk 94 Pinddioodides kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks punkdioode signaalide detekteerimiseks
Nii on ajahetkel t1 kõige positiivsem a ja kõige negatiisem e. Seetõttu kulgeb vool a faasist läbi dioodi VD2, läbi tarbija, läbi dioodi VD3 nullile. Ajahtekel t2 on kõige positiivsem b baas ja kõige negeatiivsem c. Seetõttu kulgeb vool läbi faasist VD4, läbi tarbija, läbi dioodi VD5 c faasile. Kasutatavaid dioode võib jagada kahte gruppi, sõltuvalt sellest, millised elektroodid on kokku ühendatud so. sama pontentsiaali all. Nii on katood gruppi dioodideks VD2, VD4 ja VD6. Anood gruppi dioodideks VD1, VD3 ja VD5. Rakenduselektroonika 34 Vastavalt sellele valmistatakse ka kahesuguseid dioodie. Ühed mille korpus on ühendatud katoodiga ja teised, mille korpus on ühendatud anoodiga. NB! remontimisel mitte segi ajada. Taoline dioodide grupeerimine võimaldab ühe gruppi dioode paigutada ühisele radiaatorile. Dioodi vool on nii nagu ennemgi: 1 IF = IL
kõige positiivsem faas A ja kõige negatiivsem faas B seetõttu kulgeb vool faasist A läbi Dioodi VD2 läbi tarbija läbi dioodi VD3 faasile B või näiteks ajahetkel t2 on kõige positiivsem faasi B ja kõige negatiivsem faas C mis tõttu kulgeb vool faasist B läbi dioodi VD4 läbi tarbija läbi dioodi VD5 C faasile. Kasutatavaid diode võib jagada kahte gruppe sõltuvalt sellest millised elektroodid on lülituses kokkuühendatud sama potentsiaali all. Nii on katood grupi dioodideks VD2 4 6 anood grupi dioodideks VD1 3 5. Nimetatud dioodi grupidel võib kasutada ühiseid radiaatoreid. Kui dioodid on vastavalt konstrueeritud. Valmistataksegi kahte liiki diode ühtedel on anood korpuses teistel katood korpuses. Kasutamisel tuleb rangelt kontrollida millise grupi dioodidega on tegemist. Kui seda mitte teha tekitame radikaga lühise. Tavaliselt on taolistes alaldides 2 radikat milles üks negatiivse pinge all teine positiivse pinge all. Dioodide Andmed:
(joonis) Kui mingis pooljuht seadises kasutatakse PN siirde põhiomadust siis tuleb arvestada et siirde sagedus omadustel on alati mingi piir, seejuures see piir võib olla erineb sõltuvalt sellest, millist tehnoloogiat on kasutatud siirde kujundamisel. 1.6 Pooljuht dioodid Pooljuht seadiseid mille põhiosaks on ühe siirdega pooljuht kristall nimetatakse pooljuht dioodideks. Seejuures jagunevad dioodid kahte suurde gruppi: 1. põhidioodid 2. eridioodid Põhidioodid leiavad kasutust PN siirde põhiomaduses, see on ühesuunaline elektri juhtivus. Põhidioodidest enam levinud on alaldus dioodid, peale nende on veel kõrgsagedus dioodid, milles leiab kasutamist mingi teine PN siirde omadus peale põhiomaduse nagu näiteks PN siirde mahtuvuse muutus vastupinge muutumisel või valgus nähtused PN siirdes jne. (Stabilitronid, varikapid, valgusdioodid,
Kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi, praegu on enamlevinud dioodide liigitus lähtudes nende kasutusalast. Kui dioodis leiab kasutust p-n-siirde põhiomadus s.o. ühesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime, nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Kui aga leiab kasutust mõni p-n-siirde eriomadus, nagu näiteks p-n-siirde mahtuvus, siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid (ka universaal ja impulssdioodid). Eriotstarbelistest dioodidest on enamlevinud stabilitronid, mahtuvusdioodid, fotodioodid. Dioodide põhiparameetrid on järgmised: 1. suurim lubatav pärivool IFMAX, mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas
hermeetilisse kesta. Kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi, praegu on enamlevinud dioodide liigitus lähtudes nende kasutusalast. Kui dioodis leiab kasutust P-N-siirde põhiomadus s.o. ühesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime, nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Kui aga leiab kasutust mõni P-N-siirde eriomadus, nagu näiteks P-N-siirde mahtuvus, siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid (ka universaal ja impulssdioodid). Eriotstarbelistest dioodidest on enamlevinud stabilitronid (zenerdioodid), mahtuvusdioodid, valgusdioodid, fotodioodid. Dioodide põhiparameetrid on järgmised: 1. suurim lubatav pärivool I , mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena,
Kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi, praegu on enamlevinud dioodide liigitus lähtudes nende kasutusalast. Kui dioodis leiab kasutust P-N-siirde põhiomadus s.o. ühesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime, nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Kui aga leiab kasutust mõni P-N-siirde eriomadus, nagu näiteks P-N-siirde mahtuvus, siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid (ka universaal ja impulssdioodid). Eriotstarbelistest dioodidest on enamlevinud stabilitronid (zenerdioodid), mahtuvusdioodid, valgusdioodid, fotodioodid. Dioodide põhiparameetrid on järgmised: 1. suurim lubatav pärivool IFMAX, mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena,