Kreeklased õppisid tundma ka idamaist astroloogiat ja tollest ajast hakatigi koostama horoskoope. Religioon Religioonis kadus linnriigikeskne iseloom. Kui varem olid tähtsad ülelinnalised usupidustused, siis nüüd tõusid esile jumala lähemat kontakti pakkuvad müsteeriumid. Varasemate jumalatele juurde liidetud ida jumalad muutsid sellega ka panteoni. Selle tulemusena hakati jumalaid samastama Zeusi samastati Amoniga, Dionysust Osirisega, Aphroditet ja Deemterit Istari, Hathori või Isisega. Populaarseim jumal oligi tollel ajal Isis. Temale rajati oühamuid Kreekasse, Itaaliasse ja tema auks korraldati müsteeriume. Seega oligi hellenismiperioodil reliogioon Idamaade ja Kreeka traditsioonide sulam.
Vana-Kreeka ❀ Vana-Kreeka kultuur on mõjutanud Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri läbi spordi, Olümpiamängud said sealt alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saatel esitasid eepilisi laule ✿ rapsood- rändlaulik ✿ paiaan- kultuslik laulutüüp. Apollonile pühendatud, kitarra saatel ✿ treen- surnulaul, aulose saatel ✿ hümenaios- pulmalaul, aulose saatel
"Bakhandid"). Nendega seondus omophagia- toorelt söömine. Omostes- toores, toorelt sööv Dionysus. Seda seostati ohvrilooma (metsloom) lõhkirebimist tükkhaaval ja toorelt söömist. Sellel ilmselt oli mingi rituaalne taust. Agrionia- üleaastane pidustus, kus naised menaadistusid. Tegid metsades või mägedes mingied riitusi. Peeti Dionysuslikke orgiaid. See oli talvine aeg. Dionysuse kultuse juude kuulus ka mask. Lenaia vaasid. Lenai- menaadi pidustused. Menaadid austamas Dionysust. Dionysus võis olla ka omaette mask, alati habemega. Kindlalt seostub ka fallos. Ühelt poolt saatürid ja sileenid, teiselt poolt fallos kui eraldi objekt. Dionysus pole ise kunagi fallosega kujutatud. Temaga kaasneb fallos eraldi aga tema ise ei ole. Teda kujutatti sarnaselt Hermesega. Ta ilmub arhailises vaasimaalil väga tugevalt. Ta on tüüpiliselt habemik. Ta on ka natuke sünge. Käbisau on ka ja kaslased jäävad alatiseks. Hiljem muutub ta nooremaks kutiks. Mütoloogia
Õpetlikud luuletused tunnetest, sõprusest, ilust, loodusest, siiras ja lihtne. Anakreon – Väike-Aasiast pärit rändlaulik, erinevate valitsejate hoole all. Teosed pidustustest, lõbusatest seiklustest, veinist. Lihtsus on meisterlikkuse näitaja. Anakreontiline luule – tema stiili jäljendamine. Koorilüürika (Pindaros, Simonides) – tekstile ja muusikale lisandus tants, ühiskonda puudutavad teemad. Hümnid, peolaulud. Hümn – ülistati jumalaid Ditüramb – ülistati Dionysust Epiniikion – sportmängude võitjate ülistamine 5 Simonides – moraliseeriv mõtleja, aga osav sõnameister. Epiniikionid, epigrammid (pealiskiri ausambale, mälestuskivile, lühikesed, mõnevärsilised, tabavad), epitaafid (hauakiri; tänapäeval pilkav luuletus) Pindaros – päris Teebast. Teostes pidulik, toretsev, raskepärane stiil. Epiniikionid! – tutvustatakse
annaabi.ee 
