Vana-Kreeka 1.Millise seos on Vana-Kreeka kulruuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga ? V: Muusika koht jatähendus Vana-Kreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheline ajajärk. 2. Seleta mõiste musike. V: tähendab kreeka keeles muusikat ja on muusade kunst 3. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas ? V: Kreeka kultusmuusika oli eelkõige seotud valguse-ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala dionysosega. Apolloni pilliks on harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra. Dionysose pill-seda puhus tema kaaslane Marsyas-Aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meoodialiini. Appollonlik- korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionysoslik- ekstaatiline ja meeleline 4
matustel). Muusikateooria oli preestrite salateadus. Egiptuses pärit muusikainstrumendid: Harf, flööt, lauto(püsis halvasti hääles), oboe, zalmei- aolos, trompet, trummid. Vana- Kreeka Vana-Kreeka kultuuri ja Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri seos: Egeuse mere saartelt on leitud harfi ja topeltaulose mängijate marmorfiguurid. Sarnane muusikaõpetus neis maades. Apollonlikku muusikat iseloomustab korrastatult harmooniline ja mõistatuslikkus. Dionysoslikku muusikat aga ekstaatilisus ja meelelisus. Pillid: Topeltaulos Barbiton Lüüra Apollon- muusikute kaitsja, kultuspilliks lüüra, kultuslauluks paiaan (kitara saatel) Muusad- kunstide jumalannad 7tk+2teadusmuusat (eepika muusa, tragöödia m., tantsum., muusika m., komöödiam., lüürikam., armastusluulem., ajaloom., astronoomiam.) Dionysos- veinijumal, pidu lembene, kultuspilliks aulos. Ditüramb-Dionysose kultuslaul, mida lauldi aulose saatel
Ilmneb eriline usk sõnasse. Kunstnikku vastandatakse pööblile. Eriline Kristuse-eelse ajastu poetiseerimine, pöördutakse antiigi väärtuste poole. Sajandivahetusele omane lõpu tunnetamine ja millegi uue lootus tähendas, et kõik pidi vahetuma. Lõpp ja algus olid üksteisele väga lähedal. Uus algus oli oodatud, aga ka hirmutav. Kõlapinda leidis ka Nietzsche õpetus Dionysosest: 'tragöödia sünd vaimust', mida samastatakse veneliku stiihiaga. Poetiseeriti dionysoslikku - tundelist, joovastuslikku. Olulised olid ka erinevad antinoomiad, nt kaos ja kord, aga Nietzsche ei kandnud neid üle ajaloole nagu venelastel kombeks oli (Dionüüsosliku ja apollonliku antinoomia kannavad Ivanov ja Merekovski üle Ida ja Lääne vastandusele.), samuti puudub tal dionüüsosliku paatose massiliikumine. Nietzsche oli pigem individualist, luges masse nõrkade pelgupaigaks ja kohati isegi hoiatab masside eest. Räägitakse Venemaast kui noorest kultuurist ja
sõna (logos), harmoonia (helide järgnevus) ja rütm (liikumise kord). Rütm oli muusika hingeks, meloodia mateeriaks. KREEKA MUUSIKAAJALUGU SAAB JAOTADA KAHTE TÄHTSAMASSE EPOHHI: 1) MÜÜTILINE e. JUMALATE JA MUUSADEGA SEOTUD (küsim. 16) 2) AJALOOLINE, HAKATAKSE VAATLEMA ALATES KREEKA OLÜMPIAMÄNGUDEST 776.a.e.m.a. JA SELLES ERISTATAKSE NELJA AJAJÄRKU (küsim. 17-20) 16. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas? Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Müütilise epohhi ajal arvati, et muusika ja instrumentide teke on jumalate teene. Samuti arvasid vanad kreeklased, et esimesteks muusikuteks olid kaks Zeusi poega - Apollon ja Amphion. Tähtsaimaks muusika kaitsjaks oli valguse- ja tõejumal Apollon, keda kujutati koos harmoonilisi kooskõlasid mängiva lüüraga.
Platoni järgi: * sõna (logos), * harmoonia (helide järgnevus) ja * rütm (liikumise kord). Rütm oli muusika hingeks, meloodia mateeriaks. KREEKA MUUSIKAAJALUGU SAAB JAOTADA 2 TÄHTSAMASSE EPOHHI: 1) MÜÜTILINE e. JUMALATE JA MUUSADEGA SEOTUD (küsim. 16) 2) AJALOOLINE, MIDA HAKATAKSE VAATLEMA ALATES KREEKA OLÜMPIAMÄNGUDEST 776.a.e.m.a. JA SELLES ERISTATAKSE NELJA AJAJÄRKU (küsim. 17-20) 16. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas? Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Müütilise epohhi ajal arvati, et muusika ja instrumentide teke on jumalate teene. Samuti arvasid vanad kreeklased, et esimesteks muusikuteks olid kaks Zeusi poega - Apollon ja Amphion. * Tähtsaimaks muusika kaitsjaks oli valguse- ja tõejumal Apollon, keda kujutati koos harmoonilisi kooskõlasid mängiva lüüraga. * Kultusmuusikaga oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos, kelle
kehalise aspekti olulisust. nietzsche oli vägagi kiindunud kreekalikku maailmatajusse. talle meeldib, et kreeka tragöödias on alati ole3pomas ekstaatiline komponent, isegi siis, kui mängus on surm. sellele vastandub kristlik või judeokristlik loogika, kus inimesed võtavad surma vastu lunastuse ootuses, ootavad elu pärast surma. antiikne maailm naudib elu ennast ja naudib ka elu lõppemist. inimesed vajavad siiski mõlemat printsiipi, nii dionysoslikku kui ka apolloonlikku. selles osas nägi nietzsche sobiva karakterina richard wagnerit, kellega ta hiljem küll siiski tõsiselt tülli läks. 18s maailm oli nietzsche käsitluses apolloonliku mõtte võidu maailma ja see oli tema meelest kurb võit. principium individuacionis : selles mõistes on olemas apolloonliku printsiibi põhijooned ja see ongi otsene viide apolloonlikule printsiibile. idividuaalse positsiooni loomine.
annaabi.ee 
