põhimõte leegionärid, sõjaväe juht. germaanlasi. moodustasid jala- Nimetas ametisse Leegionide suurust ja ratsaväe. Tekkis leegionide juhid. vähendati. palgasõjavägi. Palgasõjavägi. Kuulsaid riigi- Romulus, Caesar-kuulus Keiser Augustus Diocletanius- kultuuritegelasi. Remulus-Rooma väepealik. Tõusis Octavianus. Oli lõpetas linna rajajad. Rooma Caesari kasupoeg, aastakümneid Panus Rooma viimane ainuvalitsejaks. sai 27. eKr eluks kestnud kuningas Aristokraatidele ei ajaks absoluutse segadused, Tarquinius. meeldinud, tapeti võimu. kaasnesid
98 117 Traianuse valitsusaeg, Rooma impeeriumi välise võimu tippaeg. Vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Läksid ruttu kaotsi, kuid säilis vahemere ala. Kogu sellel alal kehtis Rooma rahu(pax romana) rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Hiline rooma kesririik: 3. saj sügav kriis: tihedad verised riigipöörded, lakkamatud kodusõjad. Ründasid nii germaanlased kui pärsialased. Segadused lõpetas 284 võimule tulnud keiser Diocletanius. Ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur. Tema lubas seadustada ristiusu, mis sai peagi kohustuslikuks. Rajas riigi uue pealinna, Konstatinopoli. Jätkus linnade pidev allakäik. Ühiskond ja eluolu: Avalikud mängud: hipodroomid, gladiaatorid. Linnapilt: foorum linna keskus, templid, akveduktid, amfiteatrid, hipodroomid, triumfikaared, äravoolukanal cloaca maxima. Kultuur: Plautus: kuulsaim rooma näitekirjanik Cicero: Kõnemees, filosoof
suurmaavaldused- latifendiumid. isiklikku või suurmaaomaniku maad. Miks ja millalalgas provintside eraldumine?Vt keisrid Diocletianus, Constantinus Suur, Theodosius Suur nende tegevus. Provintsid hakkasid eralduma,sest majandus- ja ühiskonna areng olid erinevatel tasemetel. Kui Rooma impeeriumi tabas tugev kriis, sai võimule keiser Diocletanius, kes suutis riigi taas kindlale korrale seada. Ta kehtestas nelja keisri koosvalitsemise, igal ühel oli oma kindel territoorium. Diocletanius ümberkorraldusi jätkas Constantinus Suur, kes kuulutas välja usuvabaduse ning ta lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal. Keiser Theodosius Suur ühendas riigi mõlemad pooled, peale tema surma jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt erinevaks riigiks.
24) Milline nägi valitsemine välja Rooma hilise keisririigi ajal? 25) Ristiusukiriku struktuur. 26) Õpilane oskab anda ülevaate germaani rahvastest (kes nad olid, kuidas nende positsioon Roomas muutus, milleni see kõik viis). 27) Õpilane teab, kes olid järgnevad isikud ning millega on nad end ajalukku talletanud: Romulus, Hannibal, Pompeius, Caesar, Antonius, Octavianus, Traianus, Cicero, Maecenas, Vergilius, Titus Livius, Jeesus, Pontius Pilatus, Peetrus, Paulus, Hieronymus, Diocletanius, Constantinus Suur, Theodosius Suur, Odoaker, Justinianus, Augustinus, Cassiodorus. VASTUSED 753 eKr - Romulus rajas Rooma linna 265 eKr - Kogu Itaalia Rooma võimu all 216 eKr - Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 146 eKr - Kolmas Puunia sõda roomlased hävitasid Kartaago 133 eKr - Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Väike-Aasias, roomlastele 49 eKr - Pompeiuse ja Caesari vaheline kodusõda. Pompeius sai lüüa. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.
Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Pax Romana-Rooma rahu, mis tähendas Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolekut Traianuse ajal Rooma impeeriumis. Hadrianuse vall-Rooma keisri ehitatud müür Inglismaa ja sotimaa piiril inglaste kaitseks. Sõdurkeisrite aeg-võimule pääsesid ka madala päritoluga lihtsõdurina alustanud väepealikud, mitu tükki tuli neid korraga ja koguaeg puhkesid kodusõjad. 284. Tuli võimule keiser Diocletanius, kes suutis aastakümneid kestnud segaduse lõpetada. Tegi palju ümberkorraldusi. Muutusi jätkas Constantinus Suur: ta rajas uue pealinna Konstantinoopoli, kust ta hakkas ise valitsema, kaasvalitseja valitses endiselt Roomas. Sellega lõhenes Rooma impeerium sisuliselt kaheks: Lääne- Rooma keisririigiks(pealinn Rooma) ja Ida-Rooma keisririigiks ehk Bütsantsiks(pealinnn Konstantinoopol). Ta võttis vastu ristiusu ja tema ajal sai ristiusk lubatud usuks ning hiljem juba riigiusuks. 4
idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl põhinev suurmaavaldus), oli ka väiketalupoegi, aga osatähtsus palju väiksem kui idas. Latifundiumite toodang müügiks nt varustasid Põhja- Aafrika latifundiumid leivaviljaga Rooma linna. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215 3. saj tabas Roomat sügav kriis (sagedased verised riigipöörded) Sõdurkeisrid- sõjaväelaste valitud väepealikud. Diocletanius- (284.)keiser, kes suutis segadused lõpetada ning riigis korra jalule seada. Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid). Kesk-, Ida- Euroopast palgati armeesse germaanlasi- germaniseerumine ehk barbariseerumine. Dominaat- (dominus- isand) – piiramatu võimuga keiser
idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl põhinev suurmaavaldus), oli ka väiketalupoegi, aga osatähtsus palju väiksem kui idas. Latifundiumite toodang müügiks nt varustasid Põhja- Aafrika latifundiumid leivaviljaga Rooma linna. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215 3. saj tabas Roomat sügav kriis (sagedased verised riigipöörded) Sõdurkeisrid- sõjaväelaste valitud väepealikud. Diocletanius- (284.)keiser, kes suutis segadused lõpetada ning riigis korra jalule seada. Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid). Kesk-, Ida- Euroopast palgati armeesse germaanlasi- germaniseerumine ehk barbariseerumine. Dominaat- (dominus- isand) piiramatu võimuga keiser
annaabi.ee 
