Sideliikluse põhiparameetriteks on: tipptund suurima sidemahuga tund ööpäevas (15 min. täpsus) seadmete hõivatus siin vaadeldakse kas juhtseadmete või kommutatsiooniseadmete hõivatust (näitab, milline osa kogu liiklus intensiivsusest hõlmab konkreetseid seadmeid). 10. Sideliikluse mõõtmine; liiklusmaatriks; mõõtetulemuste analüüsi meetodid. Sideliikluse mõõtmise eesmärgid on sidevõrgu projekteerimiseks ja dimensioneerimiseks alusinfo kogumine, marsruutimise alusinfo kogumine, kõnede maksustamise info kogumine. Sõltuvalt sidevõrgu tüübist mõõdetakse järgmiseid parameetreid: liikluse intensiivsust (A=h [1800 kõnet tunnis, =18003600=0,5; kõne kestus kesk. 3 min=>A=0,5*180=90 erlangi]), kõnealgatusnõuete saabumise vaheline aeg, kõnede kestused, liikluse intensiivsuse jaotust, liikluse maht teenuste järgi, keskmine bittikiirus (telefonivõrk).
eritingimustest lähtuvalt) ning ka tugevusarvutus väändele on erinev. Pöördemomendiga M väänatud ümarvarras (Joon. 3.26): · kõigis ristlõigete punktides on nihkepinge (väändepinge); · ohtlikud punktid paiknevad ümar-ristlõike serval (kõik ristlõike ümbermõõdu punktid on ohtlikud ja võrdohtlikud); · toru dimensioneerimiseks peab olema teada kas üks läbimõõtudest (siseläbimõõt d või välisläbimõõt D) või läbimõõtude suhe c = d/D. Priit Põdra, 2004 48 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL Väänatud ümarvarras Tugevustingimus
Esialgu leitakse momentide võrdsuse tingimusest sügavus t. Lihtsustamiseks vaatleme ühtlast pinnast ja koormamata maapinda. Leitud t asetatakse Pa ja Pp avaldustesse ning leitakse nende suurused. 20 Jõudude tasakaalu tingimusest leitakse Pa Vajalik täiendav pikkus t leitakse avaldusest Vajalik seina pikkus allapoole süvendi põhja on t + t. Seina tugevuse kontrollimiseks või seina dimensioneerimiseks on vaja määrata paindemomendid. Maksimaalne paindemoment esineb kaeviku põhjast teatud sügavusel x. Paindemomendi suurus on Maksimaalne paindemoment esineb kohas, kus põikjõud on null. Põikjõud sügavusel x on Tingimusest Q = 0 saame ruutvõrrandi Selle võrrandi lahend annab sügavuse, kus tekib suurim moment. Asetades selle momendi avaldisse, leiame seinas tekkiva Mmax. Sulundseina puhul on enamasti veetase seina taga ja kaevikus erineval kõrgusel ja seina arvutusel
(4) Eeltoodud nõuded tuleb täita sobiva ehitusmaterjalide valiku ja otstarbeka projekteerimisega ning konstruktsioonide valmistamise, montaazi ja ekspluatatsiooni jaoks kohaste järelvalvemeetodite detailse määratlemisega igaks konkreetseks juhtumiks. Projekteerimise alused 14 2.2. Töökindluse taseme tagamise põhimõtted (1) Suurema osa konstruktsioonide puhul saavutatakse nõutav töökindluse tase kasutades nende dimensioneerimiseks EPN 1...7 (vi vastavalt EC 1...7) antud arvutusmeetode ja nudeid ning kohast kvaliteedikontrolli süsteemi. Nõutav töökindluse tase võib sõltuda: · purunemise (varisemise) põhjustest ja viisist; · varisemise võimalikest tagajärgedest, võttes arvesse nende elu- ja vigastusohtlikkuse, majanduslikud kahjud jne.; · varisemisriski vähendamiseks vajalikest kulutustest; · rahvuslikest, piirkondlikest ja kohalikest töökindlustaseme nõuetest. (2) EPN 1..
6.1 Pinnasesurve torudele. Pinnasesse asetatud torule mõjub Bishopi meetod annab tavalise Felleniuse meetodiga veidi suurema võimalik ainult seal, kus pinnase nihketugevus on ammendatud. toru siserõhu kõrval pinnase omakaalust põhjustatud surve ja varuteguri suuruse, seega ökonoomsema lõpptulemuse. Järelikult selles osas ning ka joonel 4 on nihkepinge võrdne maapinnale mõjuvad koormused. Toru dimensioneerimiseks või vajaliku 5.8 Nõlva püsivuse arvutus sirgetest koosneva lihkepinna puhul nihketugevusega. Kui kruvi abil nihutada seina pinnase poole, hakkab tugevusega toru valikuks on vajalik määrata torule mõjuv koormus. Tavaliselt on see nii, kui nõlva aluse moodustab kalju ja see on omakorda dünamomeetri näit suurenema. Järk-järgult hakkab seina nihutamiseks Torule teda ümbritsevast pinnasest mõjuva koormuse suurus sõltub: 1.
16 103,7 0,5 432 Tabel 10.2 arvudega võrreldes selgub, et vertikaalse seina puhul on erinevused ebaolulised ka suurte ja puhul. Kaldu seina puhul kasvavad erinevused koos , ja seina kalde suurenemisega. 10.6 Pinnasesurve torudele. Pinnasesse asetatud torule mõjub toru siserõhu kõrval pinnase omakaalust põhjustatud surve ja maapinnale mõjuvad koormused. Toru dimensioneerimiseks või vajaliku tugevusega toru valikuks on vajalik määrata torule mõjuv koormus. Torule teda ümbritsevast pinnasest mõjuva koormuse suurus sõltub: 1. toru paigaldusviisist (joonis 10.26): 118 a c b Joonis 10.26 Torude asetamisviisid a) paigaldatud kraavi,
annaabi.ee 
