Kuid see ei saa olla suletud kataloog. Väärtusjurisprudentsi kasutamine ise räägib igasuguse suletuse vastu. Aluspõhimõtete kataloog saab olla ainult avatud iseloomuga. Nagu näeme, on põhiseaduse aluspõhimõtete kataloogi konstrueerimine vajalik, kuid raske ülesanne. Selle ülesande täitmiseks ei piisa ainult juriidilise meetodiõpetuse rakendamisest. Vaja on tänapäevast jurisprudentsi, väärtusjurisprudentsi rakendada. Aluspõhimõtete tunnetamisel on oma koht ka autoriteedi- dilemmal, see on olukorral, kus omavahel saavad kokku või õigemini on põimunud meetodiprobleem ja aluspõhimõtete leidja kui õigusteadlane/õiguspraktik. Ilmselt võib kindel olla selles, et kui mingi oluline osa ülipositiivsest õigusest kuulub inimühiskonna normatiivse pärandi hulka, siis peab olema võimalik seda ülipositiivset normide (aluspõhimõtete) sisu leida ja sõnastada. Ei tohiks unustada sedagi, et aluspõhimõtete leidmisel tuleb osata ennast
Kirjeldades holokausti põhjustanud sündmusi, kerkib paratamatult küsimus: kes vastutas ning milles see vastutus seisnes? Sündmuste kirjeldus sellele küsimusele tavaliselt vastust ei anna. Järgnevalt ongi välja pakutud üks lihtne mudel, mis võimaldab arutleda koolitunnis vastutuse üle nii, et see ei kujuneks lihtsustatud kohtumõistmiseks. Moraalse dilemma olemus Moraalne (kõlbeline) dilemma on midagi muud kui lihtsalt sundseis või vajadus langetada raske otsus. Moraalsel dilemmal puudub lahendus, mis oleks asjaosalisele vastuvõetav. Seepärast on inimene, kes seisab silmitsi moraalse dilemmaga, ohver. Ei ole harv juhus, kui ebaeetiliselt toiminud sõduri väljavabandamiseks ja isegi vastutusest vabastamiseks tuuakse ettekäändeks raske olukord. Kaaslaste surve, domineeriva vaimsuse, toimepanija eelnevate läbielamiste ja muude taustategurite arvessevõtmine ei tee ründajast siiski veel ohvrit. Lihtsamalt öeldes:
10.8 (proovige ise järele). Konstruktiivne dilemma näib töötavat vähemalt sama hästi kui vana, alternatiivil põhinev dilemma. Destruktiivne dilemma on vähem kasutusel ning kuna ¬q ∨ ¬s = ¬(q & s), on destruktiivset dilemmat sageli võimalik lammutada kaheks modus tollens’iks, mis on omavahel konjunktsiooniga seotud. Hariliku disjunktsiooni abil esitatud dilemma ei kanna edasi traditsiooni, mille järgi dilemmal on kaks sarve ning neist tuleb üks valida, kusjuures kahe sarve vahele jäämine on ohtlik. Arutlustes võib jätkuvalt kasutada ka traditsioonilisi dilemmasid, ent siis tuleb rõhutada, et eeldused väljendavad alternatiivi, mitte kattuvaid valikuvõimalusi. Kui alternatiivi rõhutamine pole vajalik, pole mõtet kasutada ka mittevälistavat disjunktsiooni. Vaatleme uuesti samas peatükis ülalpool toodud näiteid koos väikeste muudatustega, sh
10.8 (proovige ise järele). Konstruktiivne dilemma näib töötavat vähemalt sama hästi kui vana, alternatiivil põhinev dilemma. Destruktiivne dilemma on vähem kasutusel ning kuna ¬q ¬s = ¬(q & s), on destruktiivset dilemmat sageli võimalik lammutada kaheks modus tollens'iks, mis on omavahel konjunktsiooniga seotud. Hariliku disjunktsiooni abil esitatud dilemma ei kanna edasi traditsiooni, mille järgi dilemmal on kaks sarve ning neist tuleb üks valida, kusjuures kahe sarve vahele jäämine on ohtlik. Arutlustes võib jätkuvalt kasutada ka traditsioonilisi dilemmasid, ent siis tuleb rõhutada, et eeldused väljendavad alternatiivi, mitte kattuvaid valikuvõimalusi. Kui alternatiivi rõhutamine pole vajalik, pole mõtet kasutada ka mittevälistavat disjunktsiooni. Vaatleme uuesti samas peatükis ülalpool toodud näiteid koos väikeste muudatustega, sh asendame välistavad disjunktsioonid tavalistega
annaabi.ee 
