sõnavara muutumine, aineala laienemine, vormi muutumine Edith Södergran (1892-1923) • Oli õppinud Peterburis saksakeelses koolis • Tundis prantuse sümbolistide, vene futuristide ja ekspressionistide loomingut • Dikter, “Septembrilüüra”, “roosialtar” “Tulevikuvari”, • Kui oli raskelt haige ja elas viletsates tingimustes, oli tema luule täis enesekindlaid ja võidurõõmsaid hüüdeid Elmer Diktonius (1896-1961)-proosarunot, aforismid • oli õppinud marksistlikku kunstiteooriat ja teadis samuti saksa ekspressioniste • Ta arendas oma stiili kiireks ja täpseks nagu hästitreenitud poksija löögid • “Karmid laulud”, “teravad leegid”, “Kivisüsi”, “Janne Kubik” Modernismi (1900-luvun alkupuoli) Tulekandjad 1920ndad • ”Ikkunat auki Eurooppaan!” • Nimi Nuoren voiman Liiton albumista
Mycket av den svenska modernismen inom lyriken hade sina föregångare bland finlandssvenska diktare. En stor betydelse fick Edith Södergran. Hon skrev i isolation från omvärlden på grund av sin tuberkulos en starkt expressionistisk poesi som påverkade många samtida poeter. Hennes debutsamling Dikter kom 1916 och var full av fritänkande och språklig experimentlusta. Två andra finlandssvenska diktare med stort inflytande var Gunnar Björling och Elmer Diktonius. Den modernist som nådde störst publik var poeten Karin Boye. Hennes poesi rörde sig mellan modernism och traditionell form och hennes dikter I rörelse samt Visst gör det ont när knoppar brister är svenska poesiklassiker. Modernisternas ibland svårtillgängliga språk och form innebar att deras verk endast kom att ha betydelse i en klubb för inbördes beundran. Exempel på det var till en början Gunnar
Krossi luulekogud " Lauljad Laevavööridel" (1966) ja "Vihm teeb toredad asju" (1969) on kainemad ja komplitseeritumad, sisaldavad rohkem isiklikke motiive, muu hulgas ka võluvat armastuslüürikat ning allegooriaid kaasajad kirjanduselu kohta, kuid muutunud ajas on need jäänud noortemate autorite luule varju. Kross on tõlkinud eeskätt prantsuse ja saksa keelest mitmeid värsilooliselt olulise autoreid ( Beranger, Becher, Eluard, Prevert) ning ka soome ja soomerootsi moderniste (Diktonius, Turtiainen). Jaan Kross ajakirjanikuna "Stalinismi sitkusest" ja "Tähtis päev". Erilised artiklid ja mõned tsitaadid neist. "Vahepeal tuli muidugi Jakobson, kes pidas meile küll kolm isamaakõnet ja tegi mitmeid vägevaid asju. Aga kelle kohta vist August Kitzberg on ütelnud kuldsed ja rasked sõnad: ta suri oma au ja hiilguse kohta üliõigel ajal. Sest pisutki hiljem oleks tähendanud, et v e n e s t u s
Ei oska minusugune öelda, kas ma naudin Hando Runneli luulet rohkem ise lugedes või kuulates laule tema värsside järgi, aga panna kirjanduslugu päriselt sulgudesse ma ei oska. Hando Runneli juures on teine maailm väga harva täiesti võõras ja arusaamatu. Põhjus peab peituma kokkukuuluvuses, siis selles, et maa lastest on kõigil talla all üks ja seesama pind. Too pind pole Hando Runnelil kunagi põrm. Lapsed on talle tähtsamad kui kaduvik. Soomerootsi luuletaja Elmer Diktonius (18961961) tähistas seda tunnet kujundiga «maine hellus». Hando Runnel ongi maiselt hell. 3.Jalgsema looduslikud vaatamisväärsused 3.1.Jalgsema järv Järvamaa idaserval ulatub Pandivere karstialal kujunenud ajutiste järvede piirkond. Eesti suurim ajutiste järvede alal paikneb Tamsalu - Võhmetu - Assamalla piirkonnas, kuid Järvamaal esineb niisuguseid veekogusid Jalgsema ja Rava ümbruses. Suurim ja
annaabi.ee 
