Esimese ja teise maailmasõja vahel toimus Euroopas palju huvitavaid muutusi, mis puudutasid riigi valitsemist. Kaheks suuremaks valitsuskorraks võib kutsuda demokraatiat ja erinevaid diktatuure. Aga mis need siis on? Demokraatia on valitsuskord, mille peamisteks tunnusteks on rahva iseseisvus, mitme partei süsteem ja riigivõimu kuulumine rahvale. Diktatuur on Demokraatia peamine vastand. Diktatuurid kõik polnud sarnased kuid neil oli ühiseid tunnuseid, nagu näiteks diktatuurses riigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem, rahval ei olnud võimalust riigi valitsemisele kaasa rääkida ja neilt võeti igasugused inimõigused ära. Pärast esimest maailmasõda, mis lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´s sõlmitud vaherahuga, oli demokraatia Euroopas valitsev. Enne sõda valitses Euroopas seitseteist monarhiat ja kolm vabariiki, aastaks 1919 valitses kolmteist monarhiat ja kolmteist vabariiki
Sellega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused. Põhiseadus paneb paika selle, kuidas riiki valitsetakse. See kaitseb inimeste õigusi, kõik inimesed on põhiseaduse ees võrdsed. Eesti on õigusriik. See tähendab seda, et inimese eraelu on puutumatu, võim on avalik ja samuti pole see ühe inimese käes. Õigusriigis jälgitaks, et kõik käiks seaduste järgi nagu peab. Mulle meeldib väga elada demokraatlikus riigis, kui täpsustada, ei suudaks ma oma elu ette kujutada mõnes diktatuurses riigis. Mulle meeldib, et võin alati arvamust avaldada ja rääkida, mis mulle meeldib ja mis mitte. Kuna demokraatses riigis on inimese eraelu puutumatu ei pea ma kunagi kartma, et riik juhiks seda, kuidas mina elan. Kuigi ma pole veel nii vana, et valida, meeldib mulle see mõte, et saan seda mõne aasta pärast teha. Siis saan ka mina panna oma panuse sellesse, et valitaks kõige parimad saadikud just ka minu õigusi ja huve kaitsma.
Demokraatlike riike oli palju ja sellise valitsemisvormiga oli rahul nii rahvas kui ka riik ise. Küll aga ei suutnud demokraatlik riigikord lahendada kõiki probleeme riigis. Paljud riigid soovisid väljuda majanduskriisist ja samas olla ka tähtsamal kohal teistest riikidest. Tekkisid diktatuurid, põhjuseks oli ka pettumus eelmise riigikorra üle. Sellis valitsemisvormi peeti diktatuursetes riikides täiesti normaalseks, sest demokraatiast ei teatud eriti midagi. Diktatuurses riigis valitses suuresti hirmuvalitsus, inimestel oli range kontroll peal ja nende elu kontrolliti. Lihtinimesed pidid järgima oma juhti ja teda ka imetlema. Diktatuurid jagunevad kaheks: Totalitaarne ja Autoritaarne. Totalitaarses riigis on kord rangem kui autoritaarses. Kontrollitakse inimeste mõtteavaldusi ja väljendamisvõimalus. Võim on seal ühe isiku käes ja rahvas ei tohi sekkuda valitsemisse. Autoritaarses riigis on kord vähe leebem kuid siiski karm
riiki juhtivad otsused. Võimu täielik tsentraliseerimine, kus diktaator otsustab, mida oodatakse kõigilt riigi kodanikelt. Seega, valitsuse diktatuuri vormis ei ole inimestel midagi öelda selle kohta, kuidas riik toimib või kuidas nad oma elu juhivad. Valitsuse stabiilsus Võrreldes demokraatiat ja diktatuur, demokraatia võidab selle poole pealt millise vabaduse see inimestele annab. Kuna diktatuurses riigis ei ole mingit alternatiivi valitsusele ja inimestel täielik valimisõiguse puudumine, probleemid nagu uuesti valimine või valitsusevastased ei tule ülesse. Inimeste õigused Kui tegemist on diktatuuri ja demokraatia võrdlemisega, mis puudutab inimeste võimu, ei ole kahtlust, et demokraatia pakub kodanikele palju vabadust, võrdsust ja võimalusi. Demokraatias, kui inimesed on õnnetud, saavad nad oma hääli kuuldavaks teha mitmesuguste platvormide kaudu, nagu meedia
1. Võrdle poliitilist elu demokraatlikus ja diktatuurses ühiskonnas. Demokraatlikus ühiskonnas on võimalik oma esindajate poolt hääletada ja osaleda riigi valitsemises, diktatuuris ei saa oma sõna sekka öelda, hektib tsensuur ja riiki juhib üks inimene või mingi kindel grupp. 2. Seleta mõiste vabadussõjalised. vapsid, eestlased kes võitlesid vabadussõjas. Vabadussõda toimus 1918-1920. Vapsid muutsid põhiseadust, nende oma võeti vastu. Demokraatiast autoritaarseks diktatuuriks. 3. Näita kaardil Siegfrigi kaitseliini. Saksa ja prantsusmaa vahel. Saksa poolel. 4. Võrdle massikommunikatsiooni demokraatlikus ja mittedemokraatikus ühiskonnas. Mittedemokraatlikus oli peal tsensuur massikommunikatsioonidel, oli ainult üks arvamus. Demokraatlikus oli palju arvamust. 5. Mille kohta käib USA presidendi Rooseveldi ütlus: ,,Tehke midagi, kui see toimub tehke veel!"? Majanduslanguse ajal Uue kursi kohta. 6. Tänu millele elas Suurbritannia ...
Kuidas, miks, millal tulid võimule fasistid, natsid, enamlased? Fasistid 1921, baliti parlamenti ning seejärel tegi Benito Mussolini oma toetajatega marsi Rooma ning seejärel nimetati ta peaministriks. Natsid 1932. aastal said "Riigipäevas" suurimaks saadikurühmaks. 1933. aastal nimetati Hitler kantsleriks ning seejärel kaotas ta järk-järgult demokraatliku riigikorralduse. Enamlased 1922. aastal, kus toimus relvastatud riigipööre. 25. Mida tähendab tasalülitamine diktatuurses riigis? Inimõiguste järk-järguline vähendamine. 26. Miks just Mussolini, Hitler ja Lenin/Stalin tõusid juhtideks? Nad kõik suutsid ära kasutada riikide ebastabiilset olukorda ning olid väga hea planeerimis- ning manipulatsioonivõimetega. 27. Kuivõrd jätkusuutlik oli teie meelest diktatuur( Saksamaa või Itaalia näitel)? Pole jätkusuutlik, sest inimesed taipavad varem või hiljem, et nende inimõigusi on rikutud ning sellest tõuseb mäss
annaabi.ee 
