ja kuivatada ei jõua. Viimaks, koolivorm on väga ebaoriginaalne ning nõukogude, kus igaüks pidi kaelarätti kandma ning põhimõtteliselt kohustuslikus korras venemeelsetesse organisatsioonidesse astuma, või kui sa seda teha ei soovinud, kiusati sind seni taga, kuni sa nõustusid. Igaüks peaks saama vabal maal selga ja jalga panna seda, mida ta ise parasjagu heaks arvab. Vähemalt seni, kuni valik mõistuse piiridesse jääb. Selle võimaluse ära võtmine on diktatuurlik ning kool näeks välja kui vangilaager või haigle, kus kõik asukad samasuguseid riideid kannavad. Kokkuvõtteks, riietuse peale surumine on sama, nagu muusika või kirjandusega, igale inimesele meeldivad erinevad stiilid ning kellelegi ei tohiks oma maitset peale suruda.
Seda aga püüdsid ennetada Riigikogu ja riigivanema valitsemistel ning koondati võim enda kätte, kus viisid Konstantin Päts ja Johann Laidonner 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, kus keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti Vapse arreteerima. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riivivanema Pätsi kätte. Siit võib tunduda nagu Eestis oleks juba diktatuurlik riigikord seatud. Eriti veel see, et Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja Eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata, kuid kas see oli ka tegelikult nii või mõtles Päts selle välja vaid riigi/enda kasu tõttu? 1934 aasta lõpul jätkus demokraatia lämmutamine. Piirati inimeste sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka
rasked ajad möödas, riigi jõukusele pürgimist näitab ka eurole üleminek, mis toimus selle aasta alguses. See näitab meie taset Euroopas ja üldse kogu maailmas: ,,Jah, Eesti on juba arenenud riik, neil kehtib euro." Me võime olla õnnelikud, et Eestis on praegu ra- hulik elada ja kehtib demokraatia. Näiteks Egiptuses, Liibüas, Tuneesias ja mujal, kus kehtib diktatuur, on rahvas astunud riigikorra vastu üles. Kunagi nõukogude ajal oli ka siin, Eestis, diktatuurlik kord ja inimesed ela- sid hirmus. Eesti on teinud mitmeid samme oma iseseis- vuse ja demokraatia tagamiseks ja tugevdamiseks, näi- teks NATO-ga liitumine ja Euroopa Liitu astumine, kuid me ei tohi siiski hetkekski unustada Eesti geograa- filist ja poliitilist asendit maailmas. Eesti luuleema Lydia Koidula on öelnud: ,,Ei hõbedat, kulda leidu me maal...". Kuid ometi võime Eestit rikkaks maaks nimetada, sest rikkus ei seisne ju ainult materiaalsetes väärtustes
ning selle kuuldavaks toomiseks ei kasutata just kõige rahumeelsemaid vahendeid. Kuid kas meile läheb tegelikult korda, mis toimub Lähis-Idas? Niikaua kuni sõda meid ei puuduta, suhtume me sellesse ükskõikselt. Sõja puhkemiseks otsitakse tihtipeale ettekäändeid, et enda tegelike eesmärkideni varjatult jõuda. Peale 2001.aasta terroriakti vastasid Ameerika Ühendriigid koheselt Afganistanile sõjaga. Kuna juba selles piirkonnas oldi, siis otsustati ka rajalt maha võtta Iraagi diktatuurlik valitsus. Kuid selle sündmuse varjutatud tagamaad ulatuvad palju kaugemale. Iraagi ja selle naftamaardlate okupeerimisega garanteeris USA endale odava bensiini. Kuid mis hinnaga? Järjest verisemaks muutuv sõda kestab Afganistanis tänapäevani. Loodud on ka mitmeid organisatsioone, mille eesmärgiks on suuri verevalamisi ära hoida ning häda korral teisi sõjaliselt abistada. Üheks selliseks organisatsiooniks on NATO ning kuna Eesti sinna kuulub,
arenev opositsioon, mis nõustus sotsiaalsete reformide läbiviimisega. Aasta pärast Franco surma võeti vastu poliitilise reformi seadus, mis tõi Hispaaniasse üldise valimisõiguse ja demokraatia. 1978a. võeti vastu uus konstitutsioon, mille ülesandeks oli sisse seada pluralism. Kolm aastat peale Franco surma oli diktatuurlik reziim lagunenud ja selle asemel tekkinud üldisele hääleõigusele tuginev pluralistlik demokraatia. Üks suuremaid probleeme, mille ees noor riik seisis, oli baski terroristide jätkuv tegutsemine (ETA), kuhu oli nüüd kaasatud ka Franco aegne ohvitserkond. Aset leidis politseinike jõhkrus, mida ei suudetud pidurdada, samuti hauti armees vandenõusid demokraatia kukutamiseks. 1978a. hoiti ära riigipöördekatse. 21. sajandi algus: 1
tegemisel · Diktatuurid jagunevad: · Autoritaarne reziim - võim on koondunud kitsa ringi inimeste kättem poliitiliste erakondade tegevus piiratud · Totalitaarne reziim - võimu koondumine ühe isiku või väikeste isikute rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuste üle, rikutakse pidevalt inimõigusi, luuakse riiki hirmuõhkkond, · Repressioon - (vägivaldne) karistus, surveavaldus -Itaalia: Fasistlik diktatuur, esimene diktatuurlik riik euroopas, oldi pettunud, et neid ei tunnustatud Pariisi rahukonverentsil, majanduslikud raskused ja kasvav tööpuudus, piiramatu võimuga oli Benito Mussolini, kes 1922 aastal määrati peaministriks ja 1925 anti talle ainuvõim ning kehtestati üheparteisüsteem, loodi opositsiooni allasurumiseks salapolitseid ja rajati koonduslaagreid, kuna Mussolinil olid head suhted katoliku kirikuga, puudus ulatuslik terror, majandus võeti riigi
annaabi.ee 
