VALIMISED DEMOKRAATIA VÕTI Demokraatia on valitsemise vorm milles saavad osaleda ka riigi kodanikud. Võim kuulub suuremalt osalt rahvale. Selline valitsemise vorm pole omane ühelegi teisele valitsemise vormile. Diktatuurilise võimuga riigis on võim saavutatud läbi illegaalseid võtteid kasutades. Sellises riigis võib demokraatiast ainult unistada. Inimestele meeldib elada riigis kus nad saavad olla vabad, võtta ise vastu otsuseid ning kus nende õigusi ja vabadust ei piirata. Valimised mängivad inimeste elus väga suurt rolli. Rahvale on antud võimalus valida riiki juhtima sellised inimesed , kes hakkavad riiki ja seal elavate kodanike elu paremaks muutma. Valimas saavad käia nii mehed kui ka naised
VALIMISED DEMOKRAATIA VÕTI Demokraatia on valitsemise vorm milles saavad osaleda ka riigi kodanikud. Võim kuulub suuremalt osalt rahvale. Selline valitsemise vorm pole omane ühelegi teisele valitsemise vormile. Diktatuurilise võimuga riigis on võim saavutatud läbi illegaalseid võtteid kasutades. Sellises riigis võib demokraatiast ainult unistada. Inimestele meeldib elada riigis kus nad saavad olla vabad, võtta ise vastu otsuseid ning kus nende õigusi ja vabadust ei piirata. Valimised mängivad inimeste elus väga suurt rolli. Rahvale on antud võimalus valida riiki juhtima sellised inimesed , kes hakkavad riiki ja seal elavate kodanike elu paremaks muutma. Valimas saavad käia nii mehed kui ka naised
käitusid teisiti kui kästi, nad lihtsalt tapeti. Demokraatlikes riikides arvestati inimeste huve ja nii oli poliitiline areng oli pikaajalisem kui diktatuuris, sest demokraatias võis olla mitu erakonda, kes võisid omavahel pikka aega enne vaielda kui lõpuks uue seaduse või muudatuse vastu võtsid, aga diktatuuris ütles juht oma arvamuse ja nii pidigi olema. Inimestele oli kindlasti kergem elada demokraatlikus riigis kui diktatuurilise korraga riigis, sest sealne poliitika arvestas inimestega. Eesmärgiks ei olnud ainult oma riigi territooriumi suurendamine ja koguaeg sõjaolukorraks valmistumine, vaid ka et inimestel oleks riigis hea elada. Kõige karmikäelisemad valitsemisviisid oli Itaalias, Saksamaal ja Venemaal. Nendes riikides sai diktatuur võimule riikide majandusprobleemide tõttu. Diktatuurilistes riikides kasutati palju vägivalda. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli tugev vastuhakk diktatuurile.
Nad läksid oma eluga edasi, eks ka neil oli riigisiseseid pingeid, aga need ei kujunenud üle kodusõdadeks. Seal arvestati inimeste huve ning poliitiline areng oli pikaajalisem kui diktatuuris, sest demokraatias võis olla mitu erakonda, kes võisid omavahel pikka aega enne vaielda kui lõpuks uue seaduse või muudatuse vastu võtsid, aga diktatuuris ütles juht oma arvamuse ja nii pidigi olema. Inimestele oli kindlasti kergem elada demokraatlikus riigis kui diktatuurilise korraga riigis, sest sealne poliitika arvestas inimestega. Eesmärgiks ei olnud ainult oma riigi territooriumi suurendamine ja koguaeg sõjaolukorraks valmistumine, vaid ka et inimestel oleks riigis hea elada
Küll aga sai ta Saksamaa kantsleriks ning sai enda ja NDSAP (Saksa Töölispartei) plaane edasi viia. 27. veebruaril 1933 süüdati Riigipäevahoone. Põlevast majast leiti kommunist, mis andis NDSAP-ile võimaluse kõrvaldada Saksa Kommunistlik Partei riigist. See tähendas ka seda, et Hitleri valitsusest sai legaalne diktatsioon. Peale Hindenburgi surma, muutusid seadused nii, et Hitlerist sai ametlikult Saksamaa füürer. Hitleri valitsemine Hitler nägi ette majanduses mitmeid reforme, diktatuurilise juhtimisega riigile omasele keskenduti palju relvade tootmisele. Lisaks nägi Hitler, et on vajalik raha n-ö pumbata riiki sisse, et elavdada majandust. See tähendas, et parandati suuresti infrastruktuuri (kiirteede, raudteede jms ehitamine). Tänu sellele loodi ajutiselt palju töökohti ja elavdati selle läbi majandust. Lisaks ehitati tema käsul Volkswagen Beetle, mis oli esimene auto Euroopas, mis oli taskukohane inimestele
+ arenguvõimalus inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud demokraatia on äraostetav kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis jääb vähemus alati alla valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust, kultuurilist ja hariduslikku valimisolekut Ühe demokraatliku ja ühe diktatuurilise riigi võrdlemine Suurbritannia. Pärast I maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandusja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks sai sõjaaastail tekkinud võlg USAle. Nagu ka varasemal ajal valitses Suurbritannia majanduses väikeettevõtlus, kus tehnika oli aga vananenud. Söetöösturid vähendasid kaevurite palkasid ja sulgesid kaevandusi. See põhjustas kaevurite streike, mille valitsus maha surus. 1920
majanduskriisist välja. *Diktatuuride teke -Milles seisnes demokraatia kriis?Mil moel põhjustas seda demokraatlik riigikord ise? Otsuseid vastu võtta raske ja pikk protsess, otsuseid tehti liiga hilja või jäid tegemata mistõttu rahvas pettus neis.Liigne demokraatia- liiga palju õiguseid ja vabadusi. 5% kümnis puudus. -Diktatuurilise riigi tunnused- ainuvõim, võimude lahusust pole, terror,( piirati sõnavabadust, kontrollitud info)-tsensuuri kehtimine,opositsiooni puudumine, laagrisüsteemid, vaenlaste otsimine, propaganda, juhti jumalikustatakse, valimine otseselt puudus kuna rahvast ei kuulatud, -autoritaarse ja totalitaarse diktatuuri erinevused ja sarnasused- ainuvõim. Autoritaarne on tunnustatud võim(inimesed ei saa aru, et neil on diktaktuur), totalitaarne võim(terrorit rohkem)
annaabi.ee 
