Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindlat valitsemisvormi või piisavalt elanike. 3. Nimeta piirkondi maailmas, kus tahetakse luua iseseisvaid riike. Euroopas on neid piirkondi tohutult palju, kus soovitakse luua iseseisvaid riike. Kõige rohkem on neid Prantsusmaa ja Hispaania aladel, nagu näiteks Aragon, Castile, Andalusia, Leon, Normandy, Brittany. Suurbritannia alal soovib iseseisvaks saada Sotimaa. 4. Kuidas erineb demokraatlik võimu iseloom diktaatorlikust võimu iseloomust? Demokraatlik võim tähendab seda, et kõige kõrgeim võimu kandja on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktaatorlikus võimus on võim ühe isiku või institutsiooni käes. Ebademokraatlik valitsemine. Riigivõimul võib olla täielik kontroll kodaike kõigi eluvaldkondade üle. 5. Määra järgnevate riikide riigivalitsemise vorm, riigikorralduse vorm ja võimu iseloom: Saksamaa: Parlamentaarne Vabariik, Föderatsioon, Demokraatia
potentsiaali energia tootmises ainuüksi süsteemide uuendamise moel. Nagu ka varasemalt mainitud on Kongo nii pindalalt kui ka rahvaarvult vägagi suur riik – 2016. aastal elas Kongos 78,736,153 inimest, mis teeb sellest maailmas rahvaarvult 16nda riigi. Nagu ka graafikult näha on Kongo rahvaarv alates 1960ndast aastast rohkem kui viiekordistunud. Seda on soodustanud peamiselt ajaloolised sündmused – 1960. sai Kongo iseseisvaks. Aeglane kasv 1960-1990 on põhjustatud riigi diktaatorlikust valitsejast Joseph- Desire Mobutust, kelle valitsusajal kannatasid paljud inimesed, paljud vahistati ning tapeti. 1996. algas Kongo esimene sõda, mille tulemusena suri kuni 800 000 inimest (erinevates allikates andmed alates 200 000 kuni 800 000) ning 1998. teine Kongo sõda, mille tagajärjena surid aastatel 1998-2008 2,7-5,4 miljonit inimest (jällegi väga erinevad andmed). Need sündmused võivad olla graafikus oleva joone ebastabiilsuse põhjustajateks.
lahendamiseks. Kommunistid käsitlesid end kui ultramodernistlikuks jõuna. - Kõik ühiskonna kihid näevad fašistide radikaalsuses lahendust oma probleemidele. Pooled fašistide toetajatest on töölised. - 1921.a. liberaalide ja fašistide valimisliit. Fašistid alustavad vasakpoolsete vastast terrorit, - 1922.s. fašistide ‘marss Rooma’, Mussolinist saab diktaator, - 1933.a. Hitler võimule Saksamaal, diktaatorlikust valitsemisest saab Euroopa poliitiline mood. 1930-ndatel peeti autoritaarsust täiesti normaaleks. o Sotsialism Lääne-Euroopas pärast II maailmasõda: - Euroopa pole enam maailmapoliitika keskpunkt (Külm sõda, USA mõju), - Poliitilise retoorika liberaliseerumine, vasakpoolsed põhimõtted majandusse. Liberaalne demokraatia koos sotsiaalse turumajandusega muutub standardseks valitsemisvormiks. Vabaduste arutamiste sfäär
ebaõnnestumises. Nad võivad olla piiritult radikaalsed ilma vastutust kandmata. Itaalia au taastamine. Kõik üh kihid näevad fasistide radikaalsuse lahendust oma probleemidele. Pooled fasistide pooldajatest on töölised. Liberaalide näide fasismile (III) 1921.a lib ja fasistide valimisliit. Fasistid alustavad vasakpoolsete vastast terrorit. 1922 a fasistide ,,marss Rooma", Mussolinist saab diktaator,'1933 Hitleb võimule Saksamaal diktaatorlikust valitsemisest saab Euroopa pol mood. Tolle ajastu kontekstis on tegemist suure avanguga pol moetrendile, sest ITA ei teki Mussolini võimuletulekule mingisugust arvestuslikku vastureaktsiooni üh. Itaallased on üldiselt Mussolini võimuletulekuga rahul . Saadab Euroopale sõnumi, et võib-olla on diktatuur arvestatav valitsemisvorm. Keegi ei kritiseeri itaaliait , ei toimu isoleerimist, pigem nähakse seda uue Ita algusena ning lahendusena ITA sõjajärgsele nõrkusele ja ebastabiilsusele.
annaabi.ee 
