Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks parte...
20. sajandi algul valitses maailma Euroopa: 1) Peaaegu kogu maailm olijagatud Euroopa asumaadeks. 2) Peale Euroopa oli ülejäänud maailmas ainult kaks iseseisvat suurriiki Jaapan ja USA. Euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomand, ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui inimkonna tulevikku. Euroopa kultuuri ja teadvuse vormi aluseks olid positiivsed teadmised ja ratsionaalne mõtlemine. Põhiideed, millel rajaneb tänapäeva Eruoopa, seostatakse Suure Prantsuse revolutsiooniga. Liberaalne kord võidutses. Ühiskondliku heaolu kasv, raudteed, elekter kõike seda veedeldi kui uue korra võidukäigu tulemust. Liberaal-demokraatlik kord polnud võimul siiski üle Euroopa Austaria-Ungaris, Venemaal, Balkanimaades veel liiguti selles suunas: tunnistati kehtetuks keskaegsed seadused, mis piirasid inimeste elukoha ja tööala valikuid, tühistati seisuslikud privileegid. Turumajandusel ...
elatakse enamasti demokraatlikult. Juba barbaarsed esiisad sõdisid omavahel, sest hõimude eesotsas olid tihtipeale pealikud, kes võimu ihkasid. On toimunud sõdu nii võimu, maa ning usu pärast kui ka niisama otstarbetult. Võim köidab kaasaja inimest nagu tegi seda esivanemategagi. Valitsejad on kasutanud võimu nii heade, aga ka halbade plaanide elluviimiseks. Oleme kuulnud ju nii tarkadest kuningatest, võimsatest keisritest kui ka sadistlikest diktaatoritest. Arvan, et võimul on ka hea külg ja kõik võimu omavad isikud polegi sellest pimestatud. Tuleb ainult osata seda õigesti ära kasutada. Tänapäeval valib ju demokraatlikus riigis rahvas ise oma esindajad, mistõttu tuleks tavainimesel aina rohkem poliitikasse süveneda, et pärast mitte pettuda. Esindajaid tuleb hoolikalt valida, sest nii Tauno Pihkanen
Austraalia, valitsusega teeb Prantsusmaa. Kanada. olulisemaid otsuseid. Sveits, Eesti, Läti, Itaalia, Saksamaa, India jne. Diktatuur on ühe inimese või ringkonna valitsus. Osa diktaatoritest on võimu haaranud või vabadel valimistel saadud võimu täielikult muutnud. Põhja-Korea, Süüria. 7. Mille poolest erinevad üksteisest demokraatlikud ja diktatuuririigid (õp. lk 62). Demokraatlikud ja diktatuuririigid erinevad üksteisest selle pooles, et diktatuuririigis valitseb üks isik või ringkonna valitsus, kes on võimu endale haaranud või neid on valitud. Tihti on neil mingi parlament, mis aga pole vabalt valitud, vaid mille on diktatuurivõim ise kokku pannud
· Ladina-Ameerikat iseloomustas vägivallapoliitika, poliitilist elu iseloomustasid sõjalised riigipöörded(sarnaneb Hiinaga. Demokraatlik ühiskonnastruktuur ei ole veel välja kujunenud ja sõjavägi suudab ainsana viia ellu sihipärast poliitikat). Aafrikas toimus välisriikide sissetung ja elanikke orjastati! Aafrika enda elanikke oli suhteliselt lihtne alistada ja vägivallapoliitikat ei pidanud kasutama, ka puudusid diktaatoritest juhid, kes riigi poliitilist ja majanduslikku elu oleks läbiviinud. · Ladina-ameerikas oli iseloomulik diktaatorlus(nt. Mehhikos valitses Porfiri diaz), see aga pooldasid suurmaaomanike võimu ning ka poliitiliselt olid suurmaaomanikud aktiivsemad, kui linnaelanikest keskklass ja kaubanduslik kodanlus. · Ladina-ameerikas sai talupoegade liikumine veriseks võitluseks ning 1910-1917.a. toimunud
eesotsas oli Mussolini. See oli salajane või poolsalajane kõikvõimas riigiorgan, kus oli neli alalist liiget – Mussolini ja kolm Rooma-marssimise ninameest – teised, umbes 20 liiget, vaheldusid alatasa. Suurnõukogu tuli kokku salaja, tema istungid toimusid salaja. Kusagil ei räägitud ega kirjutatud midagi Suurnõukogus arutatust. Oli teada ainult niipalju, et kui Mussolini sureb, koostab Suurnõukogu nimekirja, kust kuningas valib uue peaministri. Teistest diktaatoritest erinevalt korraldas Mussolini suhte kirikuga. Ta sõlmis 1929. aastal Vatikaniga Lateraani kokkuleppe, mis tagas talle katoliku kiriku täieliku toetuse. Nende lepetega nähti ette suveräänse Vatikani riigi moodustamine, kusjuures Itaalia tunnustas katoliilust riigiusuna. Katoliku kirikule privilegeeritud seisund. Loomulikult tegi niisugune kirik kõik Mussolini heaks ja võimaldas tal laiendada oma sotsiaalset baasi.
annaabi.ee 
