Referaat Tallinn 2009 Sõda muutis kõik pöörduda tagasi olukorda nagu see oli olnud 1939. aastal. Parteid olid keelatud valimistulaemusi võetsiti või lälti valimised üldse ära. Tundus , et kohe peaks kusagilt ilmuma midagi uut ja paremalt. Peamisteks takistusteks radikaalselt muutuste teel pärast Hitleri lüüasamist polnud mitte reatsionäärid või fashistid kes olid sidunud end diktaatoritega ja koos nendega kõrvale keidetud, vaid eksiilvalitsused kes olid tagasitulekult kavandades sõja Londonis ühe elanud. Aastail 1944 -- 19 45 mitmesuguste poliitiliselte rühmad omakorda suhtumised võimudesse samuti kahtlustavalt. Prantsusmaal ja Norras ei tunnistatud 935. aastal valitud seaduseandjaid nende tegevuse eest 1940. aastal enam usaldusväärseks. Mõnes riigis sõja ajal toitumine ja arstiabi isegi parenesid: nii
Koostaja: Kadri Rea 18.12.09 Tallinn. Peale sõda Sõda muutis kõik, pöörduti tagasi olukorda nagu see oli olnud 1939. aastal. Parteid olid keelatud, valimistulemusi võltsiti või jäeti valimised üldse ära. Tundus , et kohe peaks kusagilt ilmuma midagi uut ja paremat. Peamisteks takistusteks radikaalsete muutuste teel pärast Hitleri lüüasamist polnud mitte revolutsionäärid või fashistid, kes olid sidunud end diktaatoritega ja koos nendega kõrvale heidetud, vaid eksiilvalitsused, kes olid tagasitulekut kavandades sõja Londonis üle elanud. Aastail 1944 - 1945 mitmesugused poliitilised rühmad omakorda suhtusid võimudesse samuti kahtlustavalt. Ühes olid kõik- nii vastupanuvõitlejad kui ka poliitikud ühel meelel: vaja on plaani. Valitses suur usk valitsuse võimetesse! Kõik sõdade vahele jäänud aastakümnetel juhtunud õnnetused- pärast 1918 aastat käest lastud võimalused , 1929 aasta börsikrahhile
näiteks kristliku kultuurikandjad- perekonna organiseerimise süsteem. Nt agnostikust kristlane võib väiksema künnise tagant mõista praktiseerivat kristlast, kui agnostikust moslem ei saa kristlasega nii hästi läbi. nt. Bunuel rezisöör, oli küll väga ateistlik, kuid tema filmid on väga läbi põiminud katoliiklikust kultuurist. · poliitiline korraldus: katoliiklike riikide korraldus on üksteisele lähemal. diktaatoritega riigid ja nende kodanikud saavad üksteisest paremini aru. · sotsiaalsed eelarvamused: rassistlikud eelarvamused ühendavad inimesi üle formaalsete kultuuri piiride ja lasevad üksteisega paremini suhelda, kui nendega kellele teised eelarvamused ja selle läbi nö piiri taga. · Kultuuriline kooslus: vertikaalne, toimub ühel territooriumil, Horisontaalne: meil selline kultuur, naabritel siinsamas kohe lähedal teistsugune.
!! mees ja naine vordsed lapsi peab kasvatama ÜHISKOND! optimaalne mja korgus 9-11 korrust Aga eitada ei saa, et Le Corbusier' nägemus arhitektuurist oli totalitaarne, nagu modernistlikel arhitektidel tihti kombeks oli. Ta tahtis kontrollida kõike alates suureskaalalistest urbanistlikest programmidest kuni pisidetailideni. Sarnaselt diktaatoritega arvas ta, et kõik, mis oli enne teda, oli mõttetu ja halb ning tema tulekuga algas inimkonna jaoks uus ja parem ajastu. Ma arvan, et osa Le Corbusier' propageeritud uuendustest olid üsna vajalikud. Tollased historitsistlike ja juugendstiilis kaunistustega ülekoormatud ruumid ja hooned vajasid tõepoolest ratsionaalset ja ergonoomilist ümberkorraldust. Karkassehitiste vaba põhiplaan ja
annaabi.ee 
