oodata paremaid riike, seni kuni pole paremaid inimesi." Riik tekkis, P. arvates, seetõttu, et inimesed ei suutnud üksi kõiki asju teha. Tekkis tööjaotus ja ühtlasi ka riik. Ideaalset riiki iseloomustavad neli loomutäiust/voorust (ligikaudne tõlge kr.k sõnast arete- parim loomuomadus): 1) sophia tarkus 2) andreia mehisus, vaprus 3) sophrosyne vaoshoitus, mõõdukus (kindel kord, naudingute ja soovide vaoshoidmine- suuta ennast valitseda.) 4) dikaiosyne õiglus see tähtsaim kõigist neist Inimesedki on jagatud klassidesse, sest ,, me ei ole oma loomult ühesugused. Üks kõlbab ühe töö jaoks, teine teise töö jaoks. Õiglases riigis tegelevad eri ühiskonnakihid oma ülesannetega ja vastavalt positsioonile tegutsevad ühiskonna hüvanguks. Iga üks hoolitseb oma osa eest. Kõike tehakse rohkem, paremini ja kergemini, kui igaüks teeb ühte tööd oma huvide ja kalduvuste järgi, õigel ajal ja vabana muudest kohustustest."
Tunnetusteooria 9.Mille abil tajub inimene ebatäiuslikult maailma? V: meeleorganite abil 10.Mille abil tajub inimene täiuslikumalt maailma? V: mõistuse abil Riigi- ja haridusteooria 11.Millised kolm seisust peavad olema idaalses riigis? V: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised 12.Kes peaksid Platoni arvates riiki valitsema? V: filosoofid 13.Millised neli omadust (kardinaalvoorust) iseloomustavad ideaalset riiki ja ideaalset inimest? V: tarkus (kr sophia), õiglus (kr dikaiosyne), mehisus (kr andreia), mõõdukus (kr sophrosyne) 14.Millised kohad tuleb Platoni arvates eemaldada eepostest? V: kohad, kus kangelased ei käitu väärikalt 15.Millise filosoofi arvates sarnaneb Platoni riik Hitleri Saksamaa ja Stalini NSV Liiduga? V: Karl Popperi arvates Kosmoloogia, psühholoogia ja esteetika 16.Kelle looming on Platoni arvates materiaalne maailm? V: demiurgi 17.Mis tõestab Platoni arvates, et maailmal on demiurg (looja)? V: kosmoses valitsevad seaduspärasused 18
arendamiseks kõige paremini sobivama alaga. Meelelised inimesed sobivad põlluharijateks, kaupmeesteks, käsitöölisteks – tootev klass. Julged vaprad tegelevad julgeolekuga. Filosoofid, ehk mõistuse inimesed tegeleksid riigi juhtimisega. Inimese voorus arete, mida inimene peab arendama avaldub neljal põhilisel viisil: 1. mõõdukus (sophrosyne) 2. vaprus (andreia) 3. tarkus (sophia) 4. õiglus (dikaiosyne) eesmärgiks on saavutada „hea“. Seega eetiliseks võib pidada inimest, kes püüdleb mõõdukuse, vapruse, tarkuse ja õigluse poole. ● Õigel ja heal on universaalne tähendus, see ei ole miski, milles inimesed võiksid kokku leppida. Õige ja hea mõõdupuuks on jumal ning jumaliku poole peab inimene püüdlema. Kasvatus peab õpetama inimest oma loomulikke võimeid tunnetama ja neid arendama. Platon ei vastanda loomuõigust positiivsele õigusele
Tervemeelne aga ongi see, kes alati ennast valitseb ja leiab tegutsedes õige mõõdu. Sedalaadi tervemeelsust ohustavad eelkõige aga just ihad – nende eespool kirjeldatud loomuse tõttu. Nii võibki ütelda, et kuigi sophrosyne on hinge kui terviku arete, vajab seda voorust eelkõige hinge ihalev jagu. Kui nüüd iga hingejagu teostab temale omast voorust, siis on hing, ning koos hingega ka inimene tervikuna, õiglane. (Politeia 442d) Õiglus, dikaiosyne, on neljas Platoni poolt esiletoodud kardinaalvoorus. Pidada õiglust üheks keskseks vooruseks oli Antiik-Kreekas traditsiooniline, Platon andis kõne all olevale mõistele aga spetsiifilise tähenduse – õiglus seisnes tema määratluse kohaselt selles, et “tehakse endaomast”. Antud juhul peaks see määratlus tähendama siis seda, et hing on õiglane siis, kui iga tema hingejagu täidab võimalikult hästi talle kuuluvat ülesannet hinges kui tervikus
annaabi.ee 
