turbiini otse väljalasketorustikusse. Selle tõttu väheneb turbokompressori pöörlemissagedus ja ülekoormus. Madalatel pöörlemissagedustel ja koormustel hoitakse heitgaaside mööduvooluklapp suletuna. Möödavooluklapp töötab membraanseadme abil ja seda käitatakse laadimisrõhuseadme (elektropneumaatiline muundur) ja alarõhupumba abil. Seadmete tööd juhib ECU. Selline turbokompressori kompleksus on laialdaselt kasutusel diislite juures. Ottomootoritel saadakse vajatav alarõhk sisselaskekollektorist. Bypassklapi tööd võib juhtida ka eletrilisel teel. 2. Muutuva turbiinigeomeetriaga VTG turbolaadur See turbolaadur võimaldab reguleerida turbiinilabade pöörlemissagedust. Reguleeritavad juhtlabad muudavad heitgaaside voolu ristlõiget sõltuvalt mootori koormusest. Suure pöörlemissageduse ja koormuse korral tagavad juhtlabad maksimaalse voolu ristlõike.
bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtu. Kuigi alguses olid need masinad kohmakad ja suured siis nüüd on neist tehtud tõeliselt äkilised ja jõulised masinavärgid. Kütuseid mida see mootor kasutab on leiutatud ka erinevaid ja leiutatakse siiamaani edasi, kuna enamus on fosiilsed ja kahjustavad meie ühiskonda, kus me elame päris kõvasti. Kütustest on kasutusel: bensiin, diisel, gaas, H2, biodiisel jne. Diislite valdkond on jõudsalt edasi arendanud Rudolf Diesel, kes leiutas 1900 aastal biediislil töötava mootori, mis on ka keskkonnasõbralik. (http://en.wikipedia.org/wiki/Internal_combustion_engine) 8 Kokkuvõte Meie ühiskonnale on kindlasti olnud suur kasu tänu selle leiutisele, reisimine on nüüd palju kergem. Põllutöid teeb meie eest traktor mitte me ei pea ise seda atra lükkama, nagu
7-termostaat RINGVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1-kinkstonikast, 2-mereveefilter, 3- merepump, 4- mageveepump, 5- SPM, 6- termostaat, 7- mageveejahuti, 8- õlijahuti, 9- väljalaske kollektor, 10- paisupaak Erinevusi otsevoolu ja ringvolu süsteemide vahel: Jahutussüsteemi osad: PAISUPAAK See on terasest kokku keevitatud mahuti, varustatud puhastusluugi, nivoo vaateklaasig, ventilatsiooni toruga, sette kraaniga, paagi alumisest osast väljuvad torud, millised ühendatakse diislite jahutussüsteemiga. Paisupaak asetatakse diislitest kõrgemale, valgustatud kohta, kust oleks hea nähtavus taseme vaateklaasi üle.Tänapäeva laevadel kasutatakse sageli pea – ja abidiislite jaoks ühist paisupaaki. Paisupaagi ülesandeks on kompenseerida jahutusvee termopaisumisi ja kokkutõmbumisi, samas on ta ka vee reservaariks vee aurustumise ja väikeste lekete korral. JAHUTUSVEEPUMBAD Siia kuuluvad nii mage – kui ka mereveepumbad. Pumbad saavad liikumise
Selleks tuleb mõõta põlemiskambri maht ja seda teostatakse järgnevalt: 1. Demonteeritakse maha silindrikaan 2. Asetatakse 2 tina kuulikest kolvi äärtele pikki kolvisõrme telge 3. Monteerime kohale silindripea ja pingutame poltidega te kohale 4. Keerame väntvõlli 1 täis ringi 5. Demonteerime silindripea 6. Mõõdame tina kuulikeste paksused 7. Võrdleme saadud tulemusi mootoripassi andmetega. LAEVA DIISELMOOTORITES ESINEVAD RIKKED Laeva diislite ekspluateerimisel esineb terve rida rikkeid, millised on tarvis kiiresti kõrvaldada. Enamik riketest on põhjustatud: 1. Mootori halvast remondist 2. Konstruktsiooni ebetäiuslikkusest 3. Mootori ebeõigest reguleerimisest 4. Ekspluatatsiooni eeskirjade mitte täitmisest, või väärast täitmisest Rikke kiireks avastamise ja kõrvaldamise tähtsamaks tingimuseks on rikke esile kutsunud põhjuse kindlaks määramine. Vaatleme enim levinnuid rikkeid ja nende kõrvaldamise viise:
Õli kvaliteet on välja töödatud APJ (ameerika petroolium instituut) poolt. S – karburaator mootor C – diiselmootor A, B, C, D, E, F, G, H Ladina tähestiku tähed näitavad õli kvaliteeti ja mida kaugemal tähestiku algusest täht on seda kvaliteetsem õli on Mõned näited: APJ SG, APJ CB, ABJ SG/CD, ABJ CG/CC Laevamootori õlid: Tavaliselt kasutatakse laeva mootorites mineraalõlisid ja lisandite hulk on väiksem kui seda on autoõlides. Samas näitavad leava diislite tootjad ära millist õli peab kasutama. PLASSED MÄÄRDED Kasutatakse hõõrduvate sõlmede määrimiseks ja õlitamiseks, kus juures detailide temperatuur ei tohi tõusta üle 120°C. Laagritapid milledes töötamise ajal temperatuur ei tõuse üle 85°C kasutatakse määrdeid mida nimetatakse solidoolideks (tavot), laagritapid millede temperatuur töötamisel on 85° - 120° Määritakse määrdega mida nimetatakse konstanliinideks. Konstanliinidega
annaabi.ee 
