tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum atmosfääriga ja õhu surve suunatakse kolvi peale, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Sellest tulenevalt kasutatakse siin löögienergia saamiseks nii löökuri enda massi langemise kui ka õhu surve energiat. Diiselvasarad jaotatakse juhikute tüübi järgi juhtvarrastega (joon. 22.4), torujuhikutega (joon. 22.5) ja kolvivarrega vasarateks. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa sindris oleva õhu kokku (15 . . . 35 kordselt). Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal sindrisse pritsitav diislikütus süttib
neid kasutada veealusteks rammimisteks ning suure kaldega ja horisontaalsete vaiade rammimiseks. Rasked ja keskmised vasarad 100-200l/min, kerged vasarad 500-600 l/min. Löögielemendiks on varda alumisse otsa kinnitatud massiivne löökur. Varda ülemisesse otsa kolb, mille alla suunatakse suruõhk ning löökur tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum õhuga ja õhu surve suunatakse kolvile, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Diiselvasarad -juhtvarrastega vasar -torujuhikutega vasar -kolvivarrega vasar Töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku 15-35kordselt. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb ning samal ajal silindrisse paisatav diiselkütus süttib põlema. Põlemisel tekkinud gaas annab energia vahetult vasara löögiosale. Peamised eelise diiselrammidel on energeetiline
tema püsivuse rammimisel, samuti peab pukk võimaldama rammseadme kiiret ja mugavat teisaldamist rammimisväljal. Mehaaniline rammivasar paigaldatud ühekopalistele tross-plokk sidestusega ekskavaatoritele, mille noole külge kinnitatakse rammipuki juhtmast, mis on varustatud langeva raskusega. Rammi löögiosa kinnitatakse tõstetrossi külge, mis läheb üle ramminoole ploki ja on keritud hõõrdvintsi trumlile. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal silindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Toruvasar valmistatakse õhk- ja vesijahutusega. Erinevalt juhtvarrastega vasaratest töötavad nad väikese surveastmega, suurema tõstekõrgusega ning kütus põleb neis ka pärast lööki. Toruvasara löögiosa on raske üles- alla liikuv kolb
võimaldab neid kasutada veealusteks rammimisteks ning suure kaldega ja horisontaalsete vaiade rammimiseks. Kolvikäigu väike ulatus (kuni 0,5 m) ja automaatjuhtimine võimaldavad rakete ja keskmiste vasarate tööd 100...200 löögiga minutis ning kerged vasarad teevad 500...600 lööki minutis. Auru- (suruõhk-) vasarate puudused on nende väike kasutegur ning vajadus kohmakate ja kallite kompressorseadmete või aurutekitite järele. Diiselvasarad. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa sindris oleva õhu kokku (15 . . . 35 kordselt). Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal sindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Põlemisel tekib palju põlemisgaasi, mis annab oma energia vahetult vasara löögiosale. Kütus antakse põlemiskambrisse madal- või kõrgsurve etteandepumbaga. Diiselvasarate peamised
annaabi.ee 
