Kõrge täpsusega tõestatud tehnoloogia.Võimalus registreerida mitmeid sõrmi. Laiaulatuslik paigaldamine keskkonda.Piirangud: Seadme täpsust võivad mõjutada kahjustatud või vigastatud sõrmejäljed. Võivad vajada täiendavat riist- või tarkvara. 5.slaid Silmaiiris Silmaiiris kaudu isiku autentimine on tänapäeval üks täpsemaid biomeetrilisuse vahendeid. Silmaiirise skaneerimine arvutisse käib lihtsalt, kusjuures puudub igasugune füüsiline kontakt. Vikerkesta kujutis digitaliseeritakse ja konverditakse see numbriliseks koodiks, mis toimib vaid ühtepidi. Kujutis, mille salvestab tavapärane digitaalkaamera,skaneeritakse põhiliste karakteristikute saamiseks ja salvestatakse.Heathrow lennujaamas hakati 2002 aastal katsetama silmaiirisel põhinevaid autentimissüsteeme, mis kontrollisid inimese silma, tavapärase passi asemel, kui nad läbisid passikontrolli. Heathrow oli Inglismaa esimene lennujaam, mis tõi välja silmaiirisel põhineva tehnoloogia
· Eelised: võimaldab analüüsida aineid mis ei lendu ega ole temperatuuristabiilsed. · Puudused: o vajadus kasutada kõrget rõhku o aparatuur kapriisne Proov süstitakse sisesti ehk injektori kaudu kromatograafilisse süsteemi, ning viiakse eluendivoolus analüütilisse kolonni. Kolonnis toimub segu komponentide lahutamine. Seejärel liigub analüüt läbi detektori, kus mõõdetakse analüüdi poolt tekitatav signaal ja digitaliseeritakse see. Tulemusi näeme arvutiekraanil piikidena, mille pindala alusel arvutatakse analüüdi kontsentratsioon. Liikuvaks faasiks on (erinevalt gaaskromatograafias kasutatavast gaasist) vedelik, mida nimetatakse eluendiks. Olenevalt analüütide omadustest, kasutatakse vedelikkromatograafias erinevaid detektoreid Detektorid: · UVVIS ( ultravioleti või nähtava valguse), · elektrokeemiline, · massspektromeetriline, · konduktomeetriline, · RI,
erinevuse järgi koodi tumedatelt ja heledatelt triipudelt. Lugeja optilise süsteemi kaheks põhielemendiks on valgusallikas ja tagasipeegeldunud valguse sensor. Valgusallikas suunab valguskiire koodielemendile, millelt tagasipeegeldunud valguskiir suunatakse läätsede abil sensorile. Sensor muundab valguskiired elektrilisteks analoogimpulssideks, mille pikkus sõltub loetud vöötkoodielemendi laiusest ja amplituud elemendi toonist. Seejärel analoogsignaal digitaliseeritakse ja saadetakse dekoodrile. Erinevad lugejad Vöötkoodilugejad võib jagada kolmeks: Pliiatslugejad CCD-lugejad Laserlugejad Pliiatslugejaga koodi lugemiseks tuleb lugeja vedada üle koodi. CCD-lugejaga (Charge Coupled Device) pole lugeja üle koodi vedamine vajalik- lugeja valgustab koodi kogu ulatuses. Laserlugeja liigutab ise laserkiirt üle koodi. Pliiatslugejad Pliiatslugejas kasutatakse sensorina fotodioodi. Valgusallikaks võib olla nii infrapunaseid
Eksisteerivad ka teenused, kus tavatelefonilt algatatud kõne suunatakse keskjaamas üle Interneti ja see jõuab vastuvõtjani IP-kõnena või suunatakse vastuvõtja geograafilise asukoha lähistel tagasi tavatelefoni süsteemi, nii saab kaugekõned asendada internetiühenduse ja kohalike kõnedega, mis on sageli soodsamad. Tavatelefoni puhul luuakse osapoolte vahel kõne ajaks püsiv ühenduskanal, mille kaudu edastatakse heli analoogsignaal. Internetitelefonis aga heli digitaliseeritakse, pakitakse, jaotatakse pakettideks ja saadetakse üle Interneti tükkhaaval, samamoodi nagu edastatakse võrgu kaudu vahetatavad veebilehed ja failid. Vastuvõtja juures vastu võetud paketid pakitakse lahti, järjestatakse ja mängitakse ette. Tänu tänapäeva personaalarvutite suurele arvutusvõimsusele ja kiiretele võrguühendustele toimub selline edastusviis pea-aegu ilma kasutajale märgatava ajalise viiteta. Eelised
21. Sajandil, tehnikaajastul, teostatakse mõõdistamisi laserskännerite, elektrotahhümeetrite ning muude geodeetiliste instrumentidega, paralleelselt teostatakse kontrolli kaardi õigusse kohta. Tänapäeval on paljud mõõdistused poolautomatiseeritud, näiteks laserskänner mõõdab punkte ise ning neid 13 saab hiljem arvutiprogrammiga juba vajalikul kujul töödelda. Esmased välimõõdistusandmed digitaliseeritakse ning seejärel on kaardi koostamine juba lihtne. Kõik see näitab, kui suure töö on teinud ära Eesti kartograafia alusepanijad, kelle abivahendid manuaalse kaardistamise teostamisel, olid väga primaarsed. Kubermangukaartide jaoks koguti andmeid kirikuõpetajate kaudu kirjade teel, ajafaktorid venisid pikale andmete kogumisel ning ka töötlemisel ja kontrollimisel. Tähelepanuväärne on kaartide visualiseerimise metoodika ning filigraanne detailsus.
20. GIS ja klassikaline kartograafia. LOENG 1, Slaidid 12-14 21. Andmete viimine geoinfosüsteemi (töökäigud). Andmete sisestamine geoinfosüsteemi: 1. Paberkaartide digitaliseerimine Skaneeritakse paberkaart a) Leitakse kaardilt sobivad pidepunktid, mille koordinaadid on teada b) Kindelpunktid seotakse kindlate koordinaatidega c) Kontrollitakse kokkulangevust mõne teise koordinaatides oleva kaardiga Paberkaart digitaliseeritakse digilaua abil a) Paberkaart kinnitatakse digilauale ja fikseeritakse kindelpunktid b) Vajalikud objektid kaardilt sisestatakse spetsiaalse hiirega 2. Aerofotode digitaliseerimine või digitaalsed aerofotod 3. Välitööde andmed 4. Mitmesuguste mõõteriistadega saadud eriandmed 22. GPS, mis see on tööpõhimõte. Globaalne asukoha määramise süsteem (GPS) on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem. Funktsionaalsed osad:
temperatuur, m ja k vastavalt muunduri ja mõõteobjekti pinna integraalsed emissioonitegurid, mustkiirguri kiirgustegur, A muunduri aktiivpind, U muunduri küttekeha toitepinge, R küttekeha takistus, m soojusjuhtivustegur muundurilt kestale ning Ta muundurit ümbritseva keskkonna temperatuur. Praegusel mikroelektroonika ja tehnoloogia kiire arengu ajal laiendatakse mõõteandurite funktsioone ja digitaliseeritakse väljundsignaale primaarmuundurile võimalikult lähedal. Laieneb nn intelligentsete andurite tootmine, kus juba anduris on olemas mälu kalibreerimisandmete salvestamiseks, analoogsignaali väärtuste impulsside arvuks muundamise süsteem ning sisend-väljundliides mõõtetulemuste ja kalibreerimisandmete edastamiseks mõõtekontrollerisse või eemal asuvasse arvutisse. 32. Elektrienergia mõõtmise võimalused ja seadmed
Valgusallikas suunab valguskiire koodi- elemendile, millelt suunatakse tagasipeegeldunud valguskiir läätsede abil sensorile. Sensor muu- dab valguskiired elektrilisteks analoogsignaalideks, mille perioodid sõltuvad vöötkoodielementide laiustest ja amplituudid elemendi toonist. Seejärel analoogsignaal digitaliseeritakse ja saadetakse dekoodrile. Vöötkoodilugejaid liigitatakse kasutatava tehnoloogia järgi laserlugejateks ja pildilugejateks. Laserlugejate puhul on valgusallikaks laserdiood ehk VLD (Visible Laser Diode). Laserdioodi
annaabi.ee 
