esitatud küsimustele. Laululava reeperite vaatlusi viidi läbi kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks ning tuvastamaks võimalikke ohtlikke vajumisi võrreldes varasemalt tehtud mõõtmistega. Esimese tööna planeeriti käik, mille käigus määrati reeperite vahelistele lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad. Laululava kandevkonstruktsioonide reeperite vaatlusi teostati kasutades digitaalnivelliiri Trimble DiNi 12 jäigal puidust statiivil. Käikude nivelleerimisel kasutati jäiku Carl Zeiss Jena LD 13 invar-koodlatte. Enne mõõtmiste alustamist tehti igapäevaselt nivelliiri kontroll, milleks kasutati Näbaueri meetodit. Vaatlusvõrgu punktide nivelleerimiseks kasutati lähtereeperina maaraaperit MR-29, mis moodustas nö esimese nivelleerimiskäigu. Järgnevalt teostati ehitises olevate vaatlusreeperite nivelleerimine, mis moodustas teise nivelleerimiskäigu ja see seoti esimesega
Instrumentide valiku juures peab lähtuma selle võimalustest ja täpsusest. Tänapäeval võimaldavad mõõteaparaadid teha väga palju erinevaid toiminguid ning seepärast märkimisel hätta jääda ei tohiks. Muidugi ei tee masin ilma mõõtja oskusteta suurt midagi. Käigupunktidele koordinaatide määramiseks ja hoone detailide mahamärkimiseks kasutatakse elektrontahhümeetrit. Nivelleerimistööde puhul kas optilist või digitaalnivelliiri. Üha rohkem kasutatakse digitaalnivelliire, sest need võimaldavad kiiremat tööd ning suuremat täpsust.
Tahhümeetriga mõõtmise tarbeks on määratud niveleerimiskäigus tänaval lattide asukohta tähistavate asfaldinaelte koordinaadid, võttes aluseks lähedal paiknevad kohaliku võrgu II järgu polügonomeetriapunktid 239, 1656 ja 12049. Lisaks horisontaalnihetetele kontrollitakse ka vertikaalnihkeid. Selleks on maja vundamenti paigaldatud vajumisreeperid, mida saab nivelleerimise teel kontrollida. Nivelleerimiseks võiks kasutada tänapäevast ja töid kiirendavat digitaalnivelliiri. Hoone ümber rajatakse niveleerimiskäik, mis hõlmab vajumisreepereid ja lähtereeperina kohaliku võrgu II järgu polügonomeetriapunkti 12049. Käiku on soovitatav nivelleerida edasi-tagasi suunal ning erinevatel päevapooltel, et vähendada keskkonnast tulenevaid mõjutusi mõõtmisandmetele. Samuti ei tohi unustada instrumendi kontrolli enne mõõtmiste algust. Nivelleerimisandmete töötlemine, käigu tasandamine ja
vesiloodiga puhul – vesiloodi jaotuse väärtus; kompensaatornivelliiri puhul – kompensaatori KRV. 44.Selgita kõrgtäpse nivelliiri tasaparalleelplaadi ülesannet?****** Tasaparalleelplaadiga võib täpsustada vesiloo lugemit, pöörates plaati et tõsta või langetada vaatekiirt 5 mm piiridesd. 45) Millised välistingimused võivad mõjuda halvavalt digitaalnivelliirile? Kui suur osa digitaalnivelliiri pikksilma vertikaaldiameetrist peab olema hõivatud koodlati kujutisega? Õhu virvendus võib mõjutada lati kujutise kontrasti ning lõppeda lokaalsete moonutustega. Mõõtmistäpsusele mõjuvad samuti halvasti okste ning lehtede varjud latil eredas päikesepaistes ja otse objektiivi suunduv päikesevalgus. Ka lähedal asuvate mehhanismide tööst või tuule mõjust tingitud kompensaatori vibratsioon võib mõjuda korrelatsioonile.
*Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. *Digitaalnivelliirid on kompensaatoriga nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. Kaasaegsed nivelliirid on kompensaatoriga, optilise nivelliiriga tuleb vaatlejal teha lugem nivelleerimislatilt, digitaalnivelliiri puhul tehakse see automaatselt koodlatilt. Mis on lihtnivelleerimine; otsast nivelleerimine? Lihtnivelleerimise käigus määratakse kahe punkti vaheline kõrguskasv ühest jaamast, kuid iga kord ei ole see võimalik, siis kasutatakse liitnivelleerimist, mille käigus rajatakse punktide vahele lisajaamu. Otsast nivelleerimine Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine samade punktide A ja B vahel. Keskelt ja otsast nivelleerides
teostasid AS K&H geodeesiabüroo ja AS PLANSERK töögrupid ajavahemikul november...detsember 2005 ja remonditööd ajavahemikul aprill...mai 2006. Polügonomeetria mõõtmised ja geomeetrilise nivelleerimise teostasid AS K&H geodeesiabüroo, AS PLANSERK ja OÜ GeoMetria töögrupid ajavahemikul jaanuar...aprill 2006. Mõõtmisandmete matemaatilise töötluse, tasandusarvutused ja transformeerimise teostas AS PLANSERK ajavahemikul märts...aprill 2006. Geomeerilisel nivelleerimisel kasutati digitaalnivelliiri TRIMBLE DiNi 12. Kohaliku põhivõrgu 2. järgu polügonomeetria mõõtmistel kasutati elektrontahhümeetreid NIKON DTM-750, NIKON DTM-850, LEICA TC 1800 ja TRIMBLE 5601 DR. 2. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu tasandamiseks kasutati programmi X·Local Net+ (INPHO Technology OY). Tartu linna kohaliku ja L-EST97 koordinaatsüsteemide vaheliste seoste leidmiseks (transformeerimiseks) kasutati programmi X·Trans (INPHO Technology OY). Mart Tõnisson AS K&H geodeesiabüroo Mai 2006 a.