eelduseks ning kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule ning arendab meie ühist inimvara. Teel targa ja tegusa ühiskonnani ootab haridusekspertide hinnangul Eesti haridust järgmisel kümnendil viis suurt väljakutset: liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas, õpetaja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega, uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks. Just neile kavandatav haridusstrateegia keskendubki, pakkudes teid Eesti hariduse kvaliteedi ning selle isiksusliku ja ühiskondliku tulemuslikkuse tõstmiseks. Kuid alati ei piisa edukaks toimetulemiseks ainult majandusalasest kõrgharidusest. Kui rääkida üksik indiviidist või hoopiski perekonnast, siis peaks tähelepanu pöörama rohkem selle, et kuhu ja mille peale kulutatakse ühised finantse. Sest on ilmselge, et
53. Mis on sotsiaalne areen ja kuidas see seostub Marshall McLuhani väitega, et „meedium on sõnum“? [Visuaalkultuuri uuringud, lk 395] Sotsiaalne areen on kultuuriruum ehk siis publik, kes meediumit vastu võtab, käsitleb ja tõlgendab. Meediumi tehniline vorm mõjutab ka sisu, vorm on sisuga kooskõlas ja määrab selle. Iga meediumi vormiline loomus mõjutab tema sisu tähendust. DIGITAALKULTUURI UURINGUD 54. Millele keskenduvad digitaalkultuuri uuringud? Digikultuuri uuringud keskenduvad digitehnoloogiate vahendatud kultuurivormide eripäradele. See tähendab väljaselgitamist, mida tehnoloogiline vahendatus kaasa toob kultuuri arengudünaamikale - kuidas mõjutavad digitaalse tehnoloogia vormid kultuuriloome praktikaid, kultuuri retseptsiooni ja tähendusloomet, kultuurilist kommunikatsiooni, kuidas identiteete ja kultuuri allsüsteemide arengut. Uuritakse ka seda, millisest kultuuriruumist tehnoloogiad ise tulenevad.
Teadlike valikute kujundamiseks info- ja nõustamisteenuste pakkumine (karjääriinfo ja -õpetus, info ameti- ja kutsealade tööhõive, töötuse ja palkade kohta, karjäärinõustamine). Töötajate ettevalmistamine majanduse kasvuvaldkondades. Eesti jaoks oluliste majandussektorite kindlustatust kvalifitseeritud kohalike töötajatega tuleb oluliselt parandada, et tõsta Eesti majanduse tootlikkust ja ekspordivõimekust. Digikultuuri integreerimine õppeprotsessi kõigil haridustasemetel ja kõigis õppekavades. Tehnoloogilisest innovatsioonist inspireeritud pedagoogiline ja koolikorralduslik haridusuuendus peab toimima süstemaatiliselt, selle eelduseks on haridustehnoloogilise toe tagamine juhtkonnale, õpetajatele ja õppijatele kõigis õppeasutustes. Tagatakse põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse õppekavas seatud eesmärkide
viletsa haridusega maadeks, on aegunud. Eesti on PISA uuringus kokkuvõttes 13 kohal 65 riigist. 11. Millised on Eesti hariduse viis väljakutset (Eesti haridusstrateegia 2012-2020 projekti alusel). 1. Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole. 2. Õpetaja positsiooni ja maine tõus. 3. Õppes osalemise kasv. 4. Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega. 5. Digikultuuri kujunemine Eesti kultuuriruumi osaks. 12. Millised viis tähtsamat haridusvaldkonna indikaatorit (eesmärki, sihtmärki) on püstitatud Euroopa Komisjoni poolt 2020. aastaks? Kuidas Eestil läheb? 1. Vähemalt 95% lastest vanuses 4-6 a peaksid osalema alushariduses. 2. Madala funktsionaalse lugemisoskuse, matemaatilise ja loodusteadusliku kirjaoskusega 15- aastaseid noori peaks olema alla 15% vanusegrupist. 3
..) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000) · fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul · ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli professionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv · õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja
annaabi.ee 
