1872 ,,Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes" Väitekiri: 1) käänamine läänemeresoome keeltes, 2) n-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes. 1879 ,,Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis" Esimene: 1) eestikeelne foneetikakäsitlus, 2) tüvest lähtuv grammatikakäsitlus, 3) diakroonia uurimistulemusi sünkroonias rakendav käsitlus. Veske: pikkus on häälikute omadus. Häälikutel 3 väldet, diftongidel ainult pikk ja ülipikk. Klusiilid: sama hääliku eri pikkused g, k, kk. Soovitas II ja III välte eristamist kirjas. Akusatiivi ja instruktiivi kääne, opatiivi kõneviis. Vältevahelduse teke: 2. silbi vokaali lühenemine 1. silbi pikenemine. 8. Jakob Hurt. 1888 ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum" - Doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis. ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine
2) N-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes 1879,,Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis" Esimene 1) Eestikeelne foneetikakäsitlus, 2) tüvest lähtuv grammatikakäsitlus, 3) diakroonia uurimistulemusi sünkroonias rakendav käsitlus. Veske häälikutest ja kirjutusviisist. Uue kirjaviisi võit oli kindel, kuid häälikupikkuste märkimises ja vältevahelduse tundmises veel problemaatilist. Veske: pikkus on häälikute omadus. Häälikutel 3 väldet, diftongidel ainult pikk ja ülipikk. Klusiilid: sama hääliku eri pikkused g, k, kk. Soovitas II ja III välte eristamist kirjas: metsa : mettsa, kella : kellla, väljas : vällja Veske vältevahelduse tekkest. 2. silbi vokaali lühenemine 1. Silbi pikenemine: linnahan > linnaan > li`nna. Tänapäeva keele astmevahelduse tugev/nõrk aste sõltub silbi algsest lahtisusest / kinnisusest: linnahan > li`nna, linnan > linna Eesti kirjameeste selts. Asutati Tartus 1872
· n-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes 1874 TÜ eesti keele lektoriks. · Teoreetilised ained, murdekogumisretked · Taotles eesti keele professuuri. 1879 ,, Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis" · Esimene eestikeelne foneetikakäsitlus · Esimene tüvest lähtuv grammatikakäsitlus · Esimene diakroonia uurimistulemusi sünkroonias rakendav käsitlus. · Pikkus on häälikute omadus. Häälikutel 3 väldetm diftongidel ainult pikk ja ülipikk. Klusiilid: sama hääliku eru pikkusega g, k, kk. Soovitas II ja III välte eristamist kirjas · Käänete seas akusatiiv, instruktiiv, ni-na-ta-ga käänded. · Uurimisteemasid: eesti rannikumure, soome-ugri keelte ühine sõnavara, laenusuhted balti ja slaavi keeltega, häälikuseaduse olulisus diakroonia uurimisel, soome-ugri päritolu kohanimed ja sõnad Põhja-Venemaal, mari ja
moodustada sõnatüvest ja vaata, kuidas käändelõpud sellele liituvad, mitte tuletada üht vormi teisest. 1879-eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis. See on esimene eesti foneetikaõpik ja esimene eestikeelne keeleteaduslik uurimus. See on tüvest lähtuv grammatikakäsitlus. 1881- avaldas eesti keele õpiku soomlastle. 1885-1886- oli Ungari ülikoolis, võrdles seal eesti ja ungari keelt ning mari ja mordva keelt. Veske: pikkus on häälikute omadus, häälikutel on 3 väldet, diftongidel ainult pikk ja ülipikk. 7. Jakob Hurt.(1839-1907) -Eesti rahvusliku likumise juht, kirikuõpetaja, rahvaluulekoguja ja keeleteadlane. Oli lõunaeestlane. Kogus Põlva sõnavara. Pani aluse süstemaatilisele rahvaluulekogumisele. Tema jaoks oli oluline rahvuslik päritolu ja ühine kodumaa. Ta osales aktiivselt ka eesti kirjakeelt puudutavates väitlustes. tõlkis talurahvaseaduse eestikeelde Hurda suurimaid teeneid oli rahvaluulekogumise algatamine ja läbiviimine
annaabi.ee 
