limaskesta kaudu ja paljuneb seal. Piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. Sümptomid ehk avaldumine Difteeriaesineb tavaliselt kurgumandlite, neelu, kõri ja hingetoru piirkonnas. Lümfisõlmed kaelal on turses ja valulikud. Esineb kurguvalu ja hääl võib muutuda kähedaks. Ravivõimalused Haigus on tavaliselt nii raske, et ravi toimub intensiivravi osakonnas. Ravi aluseks on antitoksiin, millega muudetakse kahjutuks veres olev difteeriatoksiin. Ravitakse antibiootikumidega. Ennetamine Difteeria ennetamiseks on kasutusel vaktsiin. Vahel võib aga haigestuda ka vaktsineeritud inimene, kuid sel juhul on tema haiguse kulg kerge. Eestis vaktsineeritakse difteeria vastu kõiki lapsi. Pildid Teetanus Clostridium tetani Teetanus ehk kangestuskramptõbi on väga raske kuluga ja sageli surmaga lõppev haigus. Sattunud inimese organismi, hakkab bakter tootma mürkainet ehk toksiini. Toksiin kahjustab aga
normaalse mikrofloora osad. Koloniseerivad tavaliselt inimese nahka, ülemisi hingamisteid, seedekulglat ja kuseteid. Corynebacterium Meditsiiniliselt olulised Corynebcteriumi liigid. C. diphtheria · nakatab peamiselt inimesi ja teda leidub ka tervetel inimestel (kandjad). Nakatumine toimub peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid difteroidsete nahahaavandite puhul on nahakontakti kaudu nakatamine ka võimalik. Difteeriatoksiin · See on valguline. Oli esimene eksotoksiin, mis avastati. Toksiini kodeeritakse lüsogeense faagi genoomiga. Toksiini toodab bakter, kes on limaskestale kinnitunud ja toksiin kandub verega üle kogu keha laiali. Toksiin kahjustab ka südamelihast, neere ja perifeerseid närve. Toksiini tootmine indutseerub rauavaeses keskkonnas. · Toksiini toimemehhanismiks on valgusünteesi blokeerimine. Kohas, kust
11 inimeste normaalse mikrofloora osad. Koloniseerivad tavaliselt inimese nahka, ülemisi hingamisteid, seedekulglat ja kuseteid. Corynebacterium diphtheriae nakatab peamiselt inimesi ja teda leidub ka tervetel inimestel (kandjad). Nakatumine toimub peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid difteroidsete nahahaavandite puhul on nahakontakti kaudu nakatamine ka võimalik. Difteeriatoksiin. See on valguline. Oli esimene eksotoksiin, mis avastati. Toksiini kodeeritakse lüsogeense faagi genoomiga. Toksiini toodab bakter, kes on limaskestale kinnitunud ja toksiin kandub verega üle kogu keha laiali. Toksiin kahjustab ka südamelihast, neere ja perifeerseid närve. Toksiini tootmine indutseerub rauavaeses keskkonnas. Toksiini kodeeriv geen on repressorvalgu kontrolli all. Kui rauda on vähe, siis repressorvalku ei toodeta ja toksiini toodetakse
on termoresistentsed o Võivad säiluda mullas aastakümneid o Siberi katk on eelkõige rohusööjate loomade haigus, kes nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis ja hingamisteedes. o Esineb 3 vormi: Nahavorm Soolevorm kopsuvorm · Difteeriatoksiin: o Inhibeerib valgusünteesi imetajate rakkudes o Kahjustab kurguepiteeli, südamelihast ja neerukudet, sest seal on sellele toksiinile vastavad retseptorid o Kahjustab ka limaskesta rakke, tekitades koes põletikku o Moodustub hallikas katt, mis katab neelu, mandleid ja kõri · Koolera: o Soolehaigus, mis levib Vibrio cholerae'ga saastunud veega
annaabi.ee 
