- Psühromeeter õhuniiskuse määramise põhiline instrument. Koosneb kuivast termomeetrist, mis näitab õhutemeratuuri ja märjast termomeetrist, mille reservuaari ümber on mässitud valge batistriie, mida niisutatakse destilleeritud veega. Veea auramiseks märja termomeetri reservuaarilt kulub energiat, mis võetakse termomeetri soojusvarudest. Kuiva ja märja termomeetri temepratuuride vahet 6 (t-t') nimetatakse psühromeetriliseks diferentsiks. Mida kuivem on psühromeetrit ümbritsev õhk, seda intensiivsem on auramine ja seda suurem on psühromeetriline diferents. - Juushügromeeter kasutatakse madalate temperatuuride juures niiskuse määramiseks, sest neil temperatuuridel (-10 C°) pole mõõtmistulemused psühromeetriga enam usaldatavad. Juushügromeetri peaosaks on inimese juus, millel on omadus imeda endasse õhus olevat veeauru ja selle tagajärjel pikeneda.
kapillaaride seinte soodustab ka vere vedela osa filtratsiooni vererõhu mõjul. Koos filtratsioonivedelikuga lahkub kapillaaridest ka veres lahustunud hapnik. Suure vereringe kapillaarveri ei anna kudedele kogu O2 ära. Kui arteriaalses veres on O2 mahuprotsent 19, siis kudedest äravoolavas venoosses veres langeb see 11%-ni. Järelikult anti kudedele hapnikku 8 mahu%-di ulatuses. O2 mahu% vahet kudedesse voolavas arteriaalses veres ja äravoolavas venoosses veres nim. Arteriovenooseks diferentsiks. Näitaja iseloomustab seda, kui palju hapnikku annab kudedele iga 100ml verd. Et leida kui suur osa verega transporditavast O2-st oläheb kudedesse, arvutatakse O2 utilisatsioonikoefitsent. VII SÜDA JA VERERINGLUS. · Südame ehitus ja põhifunktsioon. Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Inimese süda on tema rusika suurune ja kaalub ~300 g. südamel
Suhteline ehk relatiivne niiskus Õhus tegelikult oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse , harilikult väljendatakse protsentides. RH= e/E*100% (RH=Relative Humitidy) Psühromeeter. Kahest ühesugusugusest termomeetrist koosnev seade, milles ühe termomeetri reservuaari niisutatakse (marja marliga). Auramise tõttu langeb marja termomeetri nait ehk lugem. Kuiva ja marja termomeetri naitude vahet nimetatakse psühromeetriliseks diferentsiks. Veeauru rohk e arvutatakse psuhromeetrilisest diferentsist psuhromeetrilise valemi abil. Vt aspiratsiooni psuhromeetri joonist, M. Jurissaar (1998) "Meteoroloogia", lk 22. Psühromeetriline valem. See on valem veeauru rõhu arvutamiseks kuiva ja marja termomeetri naitude jargi. e= E(märg) K(t(kuiv) t(märg)) p e- veeauru rõhk , t-d termomeetrite näidud , p õhurõhk , E-mrja termomeetri näidule vastava küllastava veeauru rõhk.
kapillaaride seinte soodustab ka vere vedela osa filtratsiooni vererõhu mõjul. Koos filtratsioonivedelikuga lahkub kapillaaridest ka veres lahustunud hapnik. Suure vereringe kapillaarveri ei anna kudedele kogu O2 ära. Kui arteriaalses veres on O2 mahuprotsent 19, siis kudedest äravoolavas venoosses veres langeb see 11%-ni. Järelikult anti kudedele hapnikku 8 mahu%-di ulatuses. O2 mahu% vahet kudedesse voolavas arteriaalses veres ja äravoolavas venoosses veres nim. Arteriovenooseks diferentsiks. Näitaja iseloomustab seda, kui palju hapnikku annab kudedele iga 100ml verd. Et leida kui suur osa verega transporditavast O2-st oläheb kudedesse, arvutatakse O2 utilisatsioonikoefitsent. VII SÜDA JA VERERINGLUS. · Südame ehitus ja põhifunktsioon. Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Inimese süda on tema rusika suurune ja kaalub ~300 g. südamel
vererõhu mõjul. Koos filtratsioonivedelikuga lahkub kapillaaridest ka veres lahustunud hapnik. Suure vereringe kapillaarveri ei anna kudedele kogu O2 ära. Kui arteriaalses veres on O2 mahuprotsent 19, siis kudedest äravoolavas venoosses veres langeb see 11%-ni. Järelikult anti kudedele hapnikku 8 mahu%-di ulatuses. O2 mahu% vahet kudedesse voolavas arteriaalses veres ja äravoolavas venoosses veres nim. arteriovenooseks diferentsiks. Näitaja iseloomustab seda, kui palju hapnikku annab kudedele iga 100ml verd. Et leida kui suur osa verega transporditavast O2- st läheb kudedesse, arvutatakse O2 utilisatsioonikoefitsent. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskus ja sealt läbivad impulsid. Hingamise regulatsioon toimub neurohumoraalsel teel, seda reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, mis koosneb sisse- ja väljahingamisekeskusest, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid
annaabi.ee 
