(1) – kolonn, (2) – rest, (3) – luuk, (4) – ventilaator, (5) – diafragma, (6,7) – diferentsiaalmanomeetrid, (8) – sagedusmuundur, (9) – ventilaatori mootor, (10) – hüdrotsüklon, (11,12) – diferentsiaalmanomeetrid, (13) – manomeeter, (14) – ventilaator, (15) – diferentsiaalmanomeeter, (16) . manomeeter, (17) siiber. 4 KATSEANDMED JA ARVUTUSED Tabel 1 Tühja resti takistuse määramine Diferentsiaalmanomeetri Nr näit mmH20 Õhu kiirus Resti takistus ∆prest mmH20 Tulemus ωõhk m/s Tulemus näit (-0,5*0,4) näit (-0,6*0,4) 5 0,7 0,08 0,011668 0,7 0,04 10 0,75 0,1 0,013232 0,75 0,06
potentsiaalseks. Mõõdetud h kaudu saab voolukiiruse . Kuid osa kineetilisest energiast kulub keeristele toru otsa ümber ning hõõrdele ja kus kordaja on katseliselt määratav kiirustegur. 2. Vooluhulka on võimalik mõõta voolu ahenemisel tekkiva survevahe kaudu, selleks kasutatakse Venturi toru. Venturi toru ristlõige aheneb sujuvalt ja laieneb siis uuesti algristlõikeni. Torukurgus on kiirus algsest suurem ja surve väiksem, survevahet mõõdetakse diferentsiaalmanomeetri abil. Venturi toru valem: , kus mõõteriista moodul Hüdraulilised takistused Bernoulli võrrandis viimane liige ht väljendab energiat, mis kuulub voolutakistuste ületamiseks, see on energiakulu vedeliku kaaluühiku kohta ehk survekadu. 1.21 Takistuste liigitus Vedeliku liikumist sirgetes sängilõikudes takistab hõõrdumine vastu sängi, viskoossuse tõttu hõõrduvad omavahel ka voolu sees olevad vedelikukihid
toru esialgsete mõõtmeteni. Joonis 3.7 Venturi toru Kiiruse arvutus toimub nendel seadmetel järgmiselt. Juhul, kui tegemist on horisontaalse toruga, s.t. kõrguste vahe enne ja peale ahenemist puudub, Bernoulli võrrand taandub järgmisele kujule: 12 p1 22 p 2 + = + (3.47). 2g g 2g g Kiiruste vahe ja kõrguste vahe diferentsiaalmanomeetri korral on sellega järgmiselt seotud: 12 - 22 p1 - p 2 = = h, (3.48) 2g g kus h on difmanomeetri poolt mõõdetav kõrguste vahe. Selleks, et saada kätte keskmine fluidumi kiirus, peab avaldama üht kiirust võrrandist (3.47 ja 3.48) teise kaudu, mille lõpp-tulemusena saadakse järgmine avaldis: 2 gh
kergust - lasta töötada süsteemil tühikäigul kuni õli töötemperatuurini, samal ajal süsteemi perioodiliselt õhutades ja jälgides , et ei oleks lekkeid 2. Igapäevane: - kontrollida mahutis õlitaset ja vajadusel lisada - jälgida õli kvaliteeti, õhu sattumisel õlisse tekib õli pinnal vahu mullikesed, vee sattumise muutub kaotab õli temale vastava spetsiifilise värvi - jälgida , et ühenduskohtades ei oleks lekket - jälgida õli filtrite mustumist diferentsiaalmanomeetri või manomeetrite järgi peale ja enne filtrit - jälgida õli temperatuuri ja selle muutust põhjustavaid tegureid - vajadusel kontrollida el. juhitavatele solenoidklappide toitepinget,mis ei tohi ületada +10% ja olla vähem kui – 5% - jälgida õlirõhku süsteemis, vajadusel reguleerida reduktsioon, ülelaske ja kaitseklappe - ajami töötamisel jälgida ebaloomuliku müra ja löökide puudumist . 3. Kord nädalas:
annaabi.ee 
