Rihmülekandega automaatkast Hüdrotrafo hunktsioon ja ehitus on analoogiline tavaliste automaatkäigukastide juures kasutatavate hüdrotrafodega. Planetaarülekanne on vajalik · Vabakäigu · Edaspidikäigu ja · Tagasikäigu saamiseks Terasrihma abil saavutatakse hetkel vajalik ülekandemoment. CVT käigukasti hüdrotrafo ei erine senivaadeldus automaatkäigukastide hüdrotrafodest. Hüdrotrafo blokeeringut juhib ka sellel käigukastil elektrooniline juhtplokk. Hüdrotrafo koosneb · Pumbarattast · Turbiinrattast · Juhtratast · Suletud kestast, mis sisaldab ülalloetud osi ja õli. Vaheülekanne annab pöördemomenti edasi terasrihmülekande veetavalt võllilt diferentsiaalile.
hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator. Sünkronisaatorite ülesandeks on ühtlustada käigu sisselülitamise hetkeks vedava ning veetava hammasratta kiirus, et see toimuks sujuvalt ning vaikselt. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses. Tagaveoga autodel on käigukastis tavaliselt kolm võlli: vedav võll, vahevõll ning veetav võll, kusjuures vedav võll asetseb ühel liinil veetava võlliga. Vedava ja veetava võlli hammasrattad on pidevas hambumises vahevõllil asuvate hammasratastega ning kinnitatud võllidele liikumatult. Vahevõllil asetsevad hammasrattad pöörlevad vabalt (seega võib vahevõll pöörelda samal ajal, kui selle hammasrattad paigal seisavad).
seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator. Sünkronisaatorite ülesandeks on ühtlustada käigu sisselülitamise hetkeks vedava ning veetava hammasratta kiirus, et see toimuks sujuvalt ning vaikselt. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses. Tagaveoga autodel on käigukastis tavaliselt kolm võlli: vedav võll, vahevõll ning veetav võll, kusjuures vedav võll asetseb ühel liinil veetava võlliga. Vedava ja veetava võlli hammasrattad on pidevas hambumises vahevõllil asuvate hammasratastega ning kinnitatud võllidele liikumatult. Vahevõllil asetsevad hammasrattad pöörlevad vabalt (seega võib vahevõll pöörelda samal ajal, kui selle hammasrattad paigal seisavad). Käigu
nimetatakse argumendi suvalist muutu. Funktsiooni diferentsiaaliks nimetatakse funktsiooni tuletise ja argumendi diferentsiaali korrutist. dy y = 78. Võrduse võib kirjutada kujul dx 79. Siit nähtub, et funktsiooni tuletis on funktsiooni ja argumendi diferentsiaalide jagatis. 80. 81. Geomeetriliselt vastab funktsiooni diferentsiaalile kõvera puutuja ordinaadi muut üleminekul punktist abstsissiga x punkti abtsissiga x + x . 82. Funktsiooni muudu y ja diferentsiaali dy vahe y - dy esitub lõiguna TQ. 83. Lõik TQ kujutab endast kõrgemat järku lõpmata väikest suurust x . 84. DIFERENTSIAAL LIGIKAUDSES ARVUTAMISES 85. Defineerisime diferentsiaali kui funktsiooni muudu peaosa. See võimaldab kasutada diferentsiaali kui funktsiooni muudu ligikaudset väärtust dy y 86. Valem on seda täpsem, mida väiksem on muut x
Tagasillas paiknevad sees peaülekanne ja diferentsiaal. Peaülekandes on võllide asetus selline, kus traktoriga pikisuunas paiknevalt võllilt kantakse pöördemoment üle ristisuunas paiknevatele võllidele. Peaülekande veetava hammasrattaga on ühenduses diferentsiaal e koonushammasratas planetaarreduktor. Selle reduktori abil kantakse käigukastist tulev pöördemoment üle läbi rattavõllide ratastele. Paljudel traktoritel järgneb diferentsiaalile lõppülekanne, millega suurendatakse ratastele ülekantavat pöördemomenti. Lõppülekandeks võib olla silinderhammasrataste paar või planetaarreduktor. Lõppülekanne võib paikneda tagasillas sees või eraldi keres, planetaarreduktor rataste juures. Peaülekanne, diferentsiaal ja lõppülekanne on hammasratasülekanded, millede hammasrataste tööpinnad ja laagrid vajavad määrimist.
Ristküliku nurgapunkti all pingete leidmiseks tuleb koordinaadistiku algpunkt asetada sellesse punkti ja integreerida üle pinna (joonis 6.4). y B L dx dy p R x z Joonis 6.4 Skeem ühtlase koorm usega p ristküliku nurgapunkti all tekkiva vertikaalpinge m ääram iseks Pinna diferentsiaalile dx dy mõjuv jõud on p dx dy. Kui koormatud pinna mõõted on B ja L, siis BL 3 3p z dxdy n,z = (6.9) 0 0 2 ( 2 + y 2 + 2 ) 52
annaabi.ee 
