Peaülekanded valmistatakse kas koonus- või silinderhammasratastega. Esimestel on spiraal- ja teistel kaldhambad. Silinderhammasratastega peaülekanded on esiveolistel sõiduautodel, mille käigukastid asetsevad risti auto pikiteljega. Peaülekande vedav hammasratas valmistatakse kas käigukasti veetava võlliga ühes tükis või äravõetavana. Veetavad hammasrattad kujutavad endist enamasti äravõetavaid hammasvöid. Need kinnitatakse poltide või neetidega vedavasilla diferentsiaalikarbi külge . Peaülekande koonushammasrattad võtavad vastu ja kannavad edasi mitte üksnes radiaalkoormusi, vaid ka suuri telgkoormusi. Erinevad koonusülekandega peaülekanded 1. Vedav koonushammasrattas, 2. Veetav koonus hammasratas, 3. Teise astme vedav silinderhammasratas, 4. Teise astme veetav silinderhammasratas. Autode peaülekanded jagunevad ü h e k o r d s e t e k s ja k a h e k o r d s e t e k s (ühe ja kaheastmelisteks)
Peaülekanded valmistatakse kas koonus- või silinderhammasratastega. Esimestel on spiraal- ja teistel kaldhambad. Silinderhammasratastega peaülekanded on esiveolistel sõiduautodel, mille käigukastid asetsevad risti auto pikiteljega. Peaülekande vedav hammasratas valmistatakse kas käigukasti veetava võlliga ühes tükis või äravõetavana. Veetavad hammasrattad kujutavad endist enamasti äravõetavaid hammasvöid. Need kinnitatakse poltide või neetidega vedavasilla diferentsiaalikarbi külge . Peaülekande koonushammasrattad võtavad vastu ja kannavad edasi mitte üksnes radiaalkoormusi, vaid ka suuri telgkoormusi. Joonis 48:Erinevad koonusülekandega peaülekanded. 1. Vedav koonushammasrattas, 2. Veetav koonus hammasratas, 3. Teise astme vedav silinderhammasratas, 4. Teise astme veetav silinderhammasratas. Autode peaülekanded jagunevad ü h e k o r d s e t e k s ja k a h e k o r d s e t e k s (ühe- ja kaheastmelisteks)
Sellistes jõuülekannetes muudavad pikivõlli pöörlemise ristvõlli pöörlemiseks käigukasti vedava ja veetava võlli koonushammasrattad. Peaülekande vedav hammasratas valmistatakse kas käigukasti veetava võlliga ühes tükis või äravõetavana. Veetavad hammasrattad kujutavad endist enamasti äravõetavaid hammasvöid. Need kinnitatakse poltide või neetidega tagasilla võlli ääriku külge (roomiktraktoritel) või diferentsiaalikarbi külge (ratastraktoritel). Peaülekande koonushammasrattad võtavad vastu ja kannavad edasi mitte üksnes radiaalkoormusi, vaid ka suuri telgkoormusi. Peaülekandeid liigitatakse: 1- ühekordne spiraalhammasratastega, 2-ühekordne hüpoidülekanne, 3-kahekordne ülekanne. Roomiktraktori peaülekanne asub tagasilla kere eraldi ruumis, mille õlivann on harilikult ühenduses käigukastiga. Juhtimissidurite ruumist või pööramismehhanismide piduritest on
Telgedevaheline diferentsiaal on paigutatud auto või traktori veosildade vahele. Külgedevaheline diferentsiaal asub auto vasak- ja parempoolsete veorataste vahel. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeeruvaid ehk lukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Diferentsiaal blokeermehhanismi ajamid jagunevad mehhaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks. 72. Veermik ja selle otstarve Veermik on see osa autost, mille kaudu kere toetub pinnale: esi- ja tagasild; rattad ja vedrustus Koosneb: Raam , Vedrustus, Sillad, Rattad, Vedrud, hoovastik (telik), Amortisaatorid Sõidumugavus (vibrokoormus reisijatele ja veosele) ja liiklusohutus (jõudude jaotumine