· Eesmärk: Sokolaadi(tahvli) lõplik jahutamine viisil, mis tagaks kakaovõi stabiilse kristalliseerumise. Vastasel juhul võib valmistootel esineda (vt. Punkt 3.10) Tükilist struktuuri Värvi moondumist või hallide laikude teket tahvli pinnale · Kasutatavad seadmed: Vesijahutusega jahutustunnelid, jahutusvööd. Jahututamisel tuleb vältida liiga suuri temperatuuride diferentse, seetõttu viiakse jahutamist läbi ka astmeliselt. Peale jahutamist vabastatakse toode vormist (vt. Punkt 3.11) Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 16 Kokkuvõte · Kakaouba kujutab endast kakaopuu fermenteerunud kuivatatud seemet · Sokolaaditööstuse seisukohalt on oluline ubade piisav fermenteerumine ja vabadus ebapuhtustest ·
sõltumatud süsteemist; · Olekumuutujad x(k), mis kajastavad süsteemisiseseid akumulatsioone. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse süsteemi järguks; · Väljundmuutujad y(k), mis esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja mis on süsteemis otseselt mõõdetavad. Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil x[k] = x[k + l]- x[k] Diferents on eenduv naaberdiferentside vahe. Saab võtta tarvitusele ka kõrgemat järku diferentse: 2x[k] = 2x[k +1]- x[k] = x[k +2]- 2x[k +1]+x[k]; 3x[k]= 2x[k+1]- 2x[k]=x[k+3]-3x[k+2]+3x[k+1]-x[k] Avaldisest nahtub, et korget jarku diferentse saab avaldada naaberdiskreetide kaudu avaldistena, mille koefitsendid vastavad binoomkoefitsentidele ning liikmete märgid vahelduvad. Tuletise mõiste definitsiooni kaudu saab leida tuletise ligikaudse seose diferentsidega
olekumuutujad x(k) (kajastavad süsteemisiseseid akumulatsioone. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse süsteemi järguks); väljundmuutujad y(k) (esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja on süsteemis otseselt mõõdetavad). Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil Δx(k) = x(k + l)- x(k) Diferents on eenduv naaberdiferentside vahe. Saab võtta tarvitusele ka kõrgemat järku diferentse: Δ2x(k) = Δ 2x(k +1)- Δ x(k) = x(k +2)- 2x(k +1)+x(k) Δ3x(k)= Δ2x(k+1)-Δ2x(k)=x(k+3)-3x(k+2)+3x(k+1)-x(k). Avaldisest on näda, et kõrget järku diferentse saab avaldada naaberdiskreetide kaudu avaldistena, mille koefitsendid vastavad binoomkoefitsentidele ning liikmete märgid vahelduvad. Tuletise mõiste definitsiooni kaudu saab leida tuletise ligikaudse seose diferentsidega. Tingituna piirprotsessi võimatusest diferentsi korral
süsteemist; Olekumuutujad x(k), mis kajastavad süsteemisiseseid akumulatsioone. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse süsteemi järguks; Väljundmuutujad y(k), mis esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja mis on süsteemis otseselt mõõdetavad. Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil Δx[k] = x[k + l]- x[k] Diferents on eenduv naaberdiferentside vahe. Saab võtta tarvitusele ka kõrgemat järku diferentse: Δ2x[k] = Δ 2x[k +1]- Δ x[k] = x[k +2]- 2x[k +1]+x[k]; Δ3x[k]= Δ2x[k+1]- kaudu avaldistena, mille koefitsendid vastavad binoomkoefitsentidele ning liikmete märgid vahelduvad. Tuletise mõiste definitsiooni kaudu saab leida tuletise ligikaudse seose diferentsidega. Tingituna piirprotsessi võimatusest diferentsi korral võivad vead tuletise asendamisel osutuda küllalt suurteks. Üldjuhul saab anda võrrandid kujul Y(t)=CX(t)+DU(t) -> Y[k]=CX[k] + DU[k]
annaabi.ee 
