Hea õpetaja Moto : Kõige õpetlikum aine koolis on õpetaja (Friedrich Adolf Diesterweg) See tundub veider, aga olen korduvalt oma elus uskunud, et nüüd lõpuks ometi tean vastust küsimusele, kes on hea õpetaja? Paraku on aeg andnud üha uuesti võimaluse oma arusaamades uuendusi teha. Õpetaja on kooli üks kõige tähtsamaid tegelasi, kui poleks neid, poleks midagi. Kool on omakorda kõige alus, poleks kooli, poleks haridust. Hariduseta inimesed ei saavutaks enamusi tahetust. Miks see nii on? Seda ei tea täpselt keegi
mitmekesistus rahvaharidustegevus. Selle raames pöörati tähelepanu sotsiaalsetele aspektidele ning arendati pedagoogilisi programme hädasolijate probleemide lahendamiseks. Tekkis ulatuslik pedagoogiline liikumine, mida motiveerisid sotsiaalsed eesmärgid. Teaduslik sotsiaalpedagoogika Teadusena hakkas sots. ped arenema siis, kui hakati süsteemselt analüüsima selle tegevuse teoreetilisi aluseid, milles põimusid sotsiaalne ja pedagoogiline aspekt. Karl Mager(1810-1858) ja Adolph Diesterweg(1790-1866) võtsid esimesena kasutusele sotsiaalpedagoogika mõiste ja seletasid selle sisu. Mager- kasvatuslik uurimuse osa, milles käsitletakse kasvatuse ühiskondlikke seoseid. Diesterweg- rõhutas pedagoogilist aspekti viletsusse sattunute aitamisel. Paul Natorpi(1854-1924) ja Herman Nohli(1879-1960) teoreetilised konstruktsioonid, kus oli ühine idee inimväärikusest, ühiskondlikust demokraatiast ja kasvatuse esmajärgulisest tähtsusest võitluses viletsuse vastu.
päästerõngaks pidas perekonda ja kohalikku (küla)elu. Kõik ta projektid olid kantud ideest, et materiaalseid vajadusi rahuldades tekib inimestel kokkukuuluvustunne. P. pedagoogika oli üldise sotsiaalprogrammi NB osa, mis koosnes erinevatest teraapiatest. F. Fröbel (1782-1851) · Kasvatuse ülesanne on lapse loomis- ja kujundamistungi rahuldamine, arendamine ja väärmõjude eest kaitsmine. LASTEAIA rajaja ning selle nimetuse kasutuselevõtja. · NB töö roll inimese arengus. A. Diesterweg (1790-1866) sotsiaalpedagoogika isa, ühiskonda vormitagu pedagoogika järgi, mitte kiriku, hirmude ega distsipliiniga. Rühutas sots.ped. tõlgenduses pedag.aspekti viletsusse sattunute aitamisel ja sots.ped. lähedast seotust sotsiaalpoliitikaga. · NB looduspärasus, kultuursus ja isetegevus: lapsel on loomulik tung areneda, kasvataja peab seda vaid stimuleerima. · Sotsiaalprobleemid on sotsialiseerimise puudujääk, mille eest vastutab eeskätt petaja.
Tegi kõik selleks, et arendataks välja täiskasvanute õpetamise süsteem. Mõiste andragoogika võttis Saksamaal kasutusele (19.saj I pool) gümnaasiumiõpetaja Alexander Kapp, kes kasutas seda Platoni haridusteooria kirjeldamisel (Platon ise seda terminit muidugi ei kasutanud). Filosoof ja Kapi kaasaegne J.F.Herbart väitis täpselt vastupidist (õppida saab vaid nooruses ja õpetaja käe all) ja termin unustati peaaegu sajandiks. Idee hakkas arenema ja Saksa teadlane A.W. Diesterweg nimetas kogu kupatuse ,,sotsiaalhariduseks". Termin andragoogika võeti uuesti kasutusele 20. saj esimestel kümnenditel Austrias ja Saksamaal. Andragoogika kallal tegutsesid eriti agaralt sakslased, kes panid aluse konseptsiooni loomisele ja rakendamisele I maalimasõja järgsel Saksamaal. Sel perioodil, pärast I maailmasõda, oli kõigee tuntumaks nimeks Eduard C. Lindeman, kelle raamatut ,,Täiskasvanuhariduse mõte" tsiteeritakse kui täiskasvanuhariduse käsiraamatut
Sotsiaalpedagoog aga arvestab nt puudumisel ka kooliväliseid põhjusi. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Kasvatamine, sotsiliseerimine, hoolitsemine. Ühiskond või indiviid? Karl Mager (1810-1858) uuris individuaal-, kollektiiv- ja sotsiaalpedagoogika vahelisi suhteid. - Sotsiaalpedagoogika tähendas eelkõige alternatiivi individuaalpedagoogikale. Adolph Diesterweg (1790-1866) rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga. Juba algusaegadest 2 erinevat suunda, mõistet (Mager VS Diesterweg) Erinevad lähenemised: 1) Sotsiaalpedagoogika VS üldpedagoogika Sotsiaalpedagoogika olemus on üldpedagoogiline (Kraft) VS üldpedagoogika olemus on sotsiaalpedagoogiline (Merten) Sotsiaalpedagoogika toetab üldpedagoogikat (Kraft) VS sotsiaalpedagoogika on üldpedagoogika osa (Merten)