kirjandus. Rooma kirjandus arenes hiljem kreeka omast (3. saj eKr), kasutas selle kogemusi ning saavutusi ning oli kreeka kirjanduse vahendaja Euroopale ning maailmale tervikuna. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka kirjanduskeelteks said aioolia murre (arhailine keel; osaliselt Homerose eepostes; monoodilises lüürikas), dooria murre, joonia murre (Homerose eepostes; didaktilises eeposes; Herodotose ,,Historia") ning atika murre (proosakirjanduses) 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjandust? ~1900 eKr jõudsid esimesed kreeka hõimud Kreetale. Nad kohandasid kohalikku kirja lõid lineaarkirja B. Lisaks on Kreeta-Mükeene ajajärgust pärit kangelaseeposte motiivid ning see ajajärk etendas määravat osa Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaigad on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena
ümbritseva maailma mõistmist, eriti laste ja noorte kaasamist keskkonnaga seotud problemaatikasse. Jätkusuutlik areng tähendab bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse edasiandmist järgnevatele põlvedele. Õuesõpe ajaloolised traditsioonid ja juured Õuesõppe juured ulatuvad antiikaega. Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on Aristoteles (384-322 eKr), kes lähtus oma filosoofias meelte aistingutest ja empiirilistest kogemustest. Jan Amos Comenius (1592-1670) oma didaktilises teoses ,,Didactica Magna" rõhutab õppimist läbi erinevate meelte. Jean Rosseau (1712-1784) arendas Comeniuse vaatlusõpetuse põhimõtet ja meeletreenimismeetodeid edasi. John Dewey (1859-1952), Maria Montessori (1870-1952) Celetine Freinet (1896-1966) ja Ellen Key (1849-1926) on pedagoogid, kes rõhutavad samuti kontakti olulisust reaalsusega ning tõstavad esile meeled, loova fantaasia ja käelised tegevused. Teadmiste ja tegevuste sidumise perspektiiv
Kilpatrick ja tema õpilane John Dewy, kelle arvates oli liiga varajane laste intelligentsuse arendamine, ohuks nende üldisele arengule, samuti kritiseeriti Montessori õppematerjale kui lapse loomingulisust pärssivaid vahendeid. Viimased uurimused on näidanud, et Montessori koolis õppivate laste tulemused on standardiseeritud testides paremad kui riiklikes koolides õppivate laste omad (Criticisms....). Montessori meetod baseerub didaktilises plaanis laste jälgimisel, mida Maria viis läbi paljudes riikides ja erinevate kultuuride keskel elades. Seega, ei ole tema avastused täpselt kirjeldatud kui Montessori põhitõed; need põhitõed on universaalsed, iseloomustades inimese käitumist üldiselt ning on omased igale inimesele, ühiskonnale ja kultuurile. Need universaalsed põhitõed on vundament haridussüsteemile kõikjal maailmas. Kuna Montessori
Aasia ranniku lõunapoolsetele aladele; dooria dialekt, mida kõneldi suuremal osal Peloponnesose ps, Kreetal, mõnel Egeuse mere saarel ning ka paljudes kreeklaste kolooniatest Põhja-Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia rannikul; koori osa tavaliselt dooria dialektis. atika dialekt Atika maakonnas, mille keskuseks oli Ateena; Aioolia Homerose eeposed aioolia-joonia segamurre; monoodilises lüürikas Archilochos, Solon, Sappho, Alkaios jt Joonia Homerose eeposed; didaktilises e õpetlikus eeposes - Hesiodos; Herodotose ,,Historia" , monoodiline lüürika Anakreon Atika proosakirjanduses, komöödia Dooria koorilüürika, koori osa tragöödias 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Juba II aastatuhande esimesel poolel oli Kreetal rikkalik materiaalne kultuur, kõrgesti arenenud kunst ja kirjaoskus. Lineaar kiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (desifreeritu)
Silla viitab ka otse- sõnu vajadusele orjarahvast ümber kasvada vabaks rahvaks vabal maal: "Peaksime olema hulga elavamad, liikuma ja vabanema tollest raske- pärasusest, mis päritud näib olevat möödunud sajangute feodaalkorra tingimusist, kui meie eelmised rahvapõlved olid paigale sunnitud" (Silla 1924: 3). Sama vaimu kannab geograaf Edgar Kanti 1925. aastal ajakirjas Keva- dik avaldatud kõne "Matkamisest ja rändelust" (Kant 1999a), kus ta lüürilises ja samas vägagi didaktilises vormis selgitab matkamise tähen- dust ja tähtsust isamaalises kasvatuses ning vaimses kasvamises. Ta rõhutab ka, et looduse sügavam tundmaõppimine peab alguse saama eeskätt vahetust koduümbrusest, mis on inimesele noorpõlvest saadik omane, tuttav ja südamelähedane. Matkamine aga karastab noore inime- se vaimu ja kasvatab iseloomu: "Viimast vajate ise, vajab seda ka isamaa" (Kant 1999a: 21). Õpiku ja matkakirja kombinatsiooni pakub hilisem tuntud mitme-