dioksiinile omast hapnikusildadega ühendatud benseenituumade struktuuri. [7] Dioksiinideks peaks õigupoolest nimetama ainult kahte heterotsüklilist C 4H4O2 isomeeri (joonis 1), kuid lihtsuse mõttes kasutatakse seda nimetust ka keerulisemate ühendite puhul. Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine (PCDD, joonis 2), kuid tihti koondatakse selle nime alla ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane struktuur ja keemilised omadused (joonis 3). Joonis . 1,2-dioksiin (orto) ja 1,4-dioksiin (para) [5] Joonis . Dibenso-para-dioksiin koos asendusrühmade nummerdamisskeemiga ja mürgiseim esindaja 2,3,7,8-tetrakloro-dibenso-para-dioksiin (TCDD) [3] Joonis . Dibensofuraan koos asendusrühmade nummerdamisskeemiga [4] PCDD-d on väidetavalt kõige mürgisemad ühendid üldse, mida inimene tekitada suudab ja seejuures õnnetuseks ka väga püsivad
Mihkel Tibar B-2 2007 Sissejuhatus Dioksiinideks peaks õigupoolest nimetama ainult kahte heterotsüklilist C 4H4O2 isomeeri (joonis 1), kuid lihtsuse mõttes kasutatakse seda nimetust ka keerulisemate ühendite puhul. Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine (PCDD, joonis 2), kuid tihti koondatakse selle nime alla ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane struktuur ja keemilised omadused (joonis 3). PCDD-d on väidetavalt kõige mürgisemad ühendid üldse, mida inimene tekitada suudab ja seejuures õnnetuseks ka väga püsivad. Dioksiine ega furaane pole kunagi tööstuslikult toodetud, nad tekivad kõrvalproduktidena erinevates tööstuslikes protsessides. Polükloreeritud dibenso-p-dioksiinide (PCDD) ja dibensofuraanide (PCDF) isomeeride arv on vastavalt 75 ja 135. Neist 17 analoogi on ohtlikult toksilised
• Väävlirikka prügi põlemisel tekib vääveldioksiid. • Väävliühenditest tekib väävelhape, mis: – on üks happevihmade põhjustajaid – korrodeerib põletusseadet. • Prügi või suitsugaaside hulka lisatakse lubjakivitolmu: lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. Klooriühenditest tekib põlemisel vesinikkloriid, mis on üks happevihmade põhjustajaid ning korrodeerib põletusseadet. Dioksiinid • Dioksiinid – kloreeritud dibenso-paradioksiinid ja dibensofuraanid. • Dioksiine on 210 liiki, tavaliselt tuuakse 12 kõige ohtlikuma üldhulk. • Dioksiinid tekivad, kui temperatuur on 300–500 °C • Dioksiinid on väga stabiilsed: nad lõhustuvad alles 900–1000 °C juures. • Suitsugaase on seega vaja järelpõletada • Dioksiinimürgistusest tingitud vaevused kestavad kaua ning kurnavad füüsiliselt ja psüühiliselt nii haigeid kui nende lähedasi ja meditsiinipersonali Suitsugaaside puhastamine Neli peamist ülesannet: 1
20.02.2017, K. Künnis-Beres Polüaromaatse süsivesikud, ingl. polyaromatic hydrocarbons - PAHs) looduses väga raskesti lagunevad, püsivamad kui lihtsad benseeni derivaadid. Dioksiinid 20.02.2017, K. Künnis-Beres Dioksiinide üldiseloomustus Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine PCDD. Selle nime alla koondatakse ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane struktuur ja omadused. Polükloreeritud dibenso-p-dioksiinide (PCDD) ja dibensofuraanide (PCDF) isomeeride arv on vastavalt 75 ja 135. Neist 17 analoogi on ohtlikult toksilised. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Dioksiinide üldiseloomustus Dioksiinid tekivad peamiselt põletusseadmetes ning plstikjäätmete põlemisel Soodsaim temperatuurivahemik dioksiinide moodustumiseks on 300-325 °C, üle
annaabi.ee 
