kohastumuslikke nippe ühest kohast teise jõudmiseks, kaasa arvatud näiteks uudishimu, mis sunnib uusi kohti avastama ja "vaatama, mis nurga taga on". Taimed kasutavad levimiseks vooluvett, tuult, loomi, lisaks on olemas paiskviljad seeme visatakse mehhaaniliselt valmimisel emataimest eemale. Sama on loomadega, kes valmikuna on liikumatud (sessiilsed organismid) ka neil on mingis vastsejärgus aktiivselt või passiivselt liikuvad sigikehad (diaspoorid). Sõltuvalt elustrateegiast ja levimismehhanismidest, on tütarorganismide levimiskauguse jaotus emaorganismi ümber erinev. Joonis 5.2. näitab, et mõnevõrra võib see erineda ka sõltuvalt järglase soost. Joonis 5.2. Levimiskauguse (X-telg, meetrid, eraldi graafikud on isaste ja emaste jaoks) jaotus rasvatihasel. Y-telg mõõdab teatud kaugusele levinute osakaalu. Isased seest täidestud täpid, emased seest tühjad täpid.
3) hüdrohooria ehk vesilevi -- diaspoore kannab edasi vesi; 4) zoohooria ehk loomlevi -- diaspoore levitavad mitmesugused loomad. Sõltuvalt loomarühmast eristatakse a) ornitohooriat ehk lindlevi, kui diaspoore levitavad linnud, b) mürmekohooria ehk sipelglevi, diaspoore levitavad sipelgad, kes toituvad seemnete küljes olevatest õlikehadest -- elaiosoomidest. Epizoohooria korral on seemned haakjate väljakasvetega või kleepuvad, diaspoorid levivad looma välispinnale kinnitunult. Endozoohoorsed seemned on enamasti ümbritsetud mahlakate söödavate viljadega. Seemned on paksukestalised, mistõttu need läbivad looma seedekulgla idanevust kaotamata.
Rikkalik viljumine, mille korral valmib rohkem vilju, seemneid. Seemnesaak peab olema mitmeid kordi suurem, et suureneks saak. Suur hulk seemneid satub maapinnale ja mattub, moodustades seemnevaru. Isendilise varieerumise tõttu toimub idanemine väga mitmesugusel ajal ja erineva eduga. Leidmata tingimusi idanemiseks, suur osa seemnevarust hävib. Disseminatsioon e levi on järgmine populatsiooni arengut määrav asjaolu. Lähilevi korral jäävad diaspoorid olemasoleva koosluse piiresse. See peab tagama uuenduse populatsiooni piires. Kauglevi korral kantakse osa diaspoore kooslusest välja. See võimaldab geneetilise informatsiooni vahetust teiste kooslustega ning senisest kasvualast väljaspool olevate uute kasvukohtade hõivamist, uute populatsioonide rajamist. Uuenemisdünaamika tuleneb eelpool toodud asjaoludest.
Tuulega levivad viljad on väikesed ja kerged ning tihti varustatud lendkarvade (nende kimpu nimetatakse pappuseks) või tiibjate moodustistega. Sobivatesse idanemistingimustesse sattunud seemnetest arenevad uued taimed 33. Viljade levimise viisid. (Näited!) Iselevi – enamasti paiskviljad (soo-kurereha) Tegurlevi Tuullevi – väikesed seemned Vesilevi - Vees levivatel taimedel on diaspoorid selleks morfoloogilis-anatoomiliselt hästi spetsialiseerunud, näiteks vesiroosi vesilevised on limaste kestadega, mis suurendab nende ujuvust. Loomlevi – Loomade küljes (takjas), loomade sees tahtmatult (heintaimed), loomade sees meelitatult (lihakad viljad, lindlevi marjadega – kirss), loomade sees teadlikult (orav varub tammetõrusid) – seemned/viljad on söödavad ja loom varub neid.
Sobivatesse idanemistingimustesse sattunud seemnetest arenevad uued taimed 43 53. Viljade levimise viisid. (Näited!) Iselevi enamasti paiskviljad (soo-kurereha) Tegurlevi Tuullevi väikesed seemned Vesilevi - Vees levivatel taimedel on diaspoorid selleks morfoloogilis-anatoomiliselt hästi spetsialiseerunud, näiteks vesiroosi vesilevised on limaste kestadega, mis suurendab nende ujuvust. Loomlevi Loomade küljes (takjas), loomade sees tahtmatult (heintaimed), loomade sees meelitatult (lihakad viljad, lindlevi marjadega kirss), loomade sees teadlikult (orav varub tammetõrusid) seemned/viljad on söödavad ja loom varub neid.
annaabi.ee 
