Vasakpoolset tuule poolt tekitatud triivinurka . Loetakse positiivseks ja parem poolset triivinurka negatiivseks. Triivi mõjul hakkab laev kalduma kõrvale oma tõelisest kursist ja hakkab liikuma nn. Kaardikursi järgi. Kui muudetakse laeva kurssi, siis muutub ka triivi nurga väärtus. Praktiliselt on triivi nurka . Võimalik kindlaks määrata kas laeva asukoha kindlaks määramiste abil või ka ligikautselt laeva kiiluvee ja laeva diametraal tasapinna vahelise nurga mõõtmise abil. Laeva triiv Ng KrK TK TK KK 90´,5 (-0,5)=+5,0 19.05 18.00 70,6 19,05 99,8 Hoovus ja selle arvestamine Merevee masside rõhkliikumist nimetatakse hoovuseks
Joon. 5-1 Joon. 5-2 Nukkmehhanismi kõrgpaari K enamlevinenud tüübid on toodud joonistel 5-1 ja 5-2, kus joonisel 5-1 on teraviktõukurid ja nookurid, joonisel 5-2 rull-, profiil- ja tasandtõukur. Kõrgpaari elemendid hoiab pidevas kontaktis lukustus (vt. joon. 5-3, kus a- lukustus vedruga, b-d on toodud geomeetrilise lukustuse võimalikke variante, mida saavutatakse kas soonega (b), diametraal- (c) või paarisnukke (d) kasutades. 5.2. Nukkmehhanismi geomeetria, kinemaatika Aksiaalse nukkmehhanismi tõukuri juhik yy ja nuki telg A lõikuvad (joon. 5-1,a), desaksiaalse nukkmehhanismi korral lahutab neid sirgeid desaksiaalsus (joon. 5-3,a). a b c d Joon. 5-3. Joon. 5-4
Talastiku pikisüsteemi korral püütakse vaheseina ribid kokku viia pikijäikusribidega. Kui see ei ole võimalik, paigutatakse vaheseina ribide kohale lühikesed lisajäikusribid, mis ulatuvad vaheseinast järgmise floori või kaareni. Talastiku põiksüsteemi korral peavad kniid ulatuma lähima floori, kaare või piimini. Tugevamaid, karlingsite all olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik. Laeva kõige tagumist veetihedat sektsiooni ahterpiiki - eraldab muust laevast kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein.
Talastiku pikisüsteemi korral püütakse vaheseina ribid kokku viia pikijäikusribidega. Kui see ei ole võimalik, paigutatakse vaheseina ribide kohale lühikesed lisajäikusribid, mis ulatuvad vaheseinast järgmise floori või kaareni. Talastiku põiksüsteemi korral peavad kniid ulatuma lähima floori, kaare või piimini. Tugevamaid, karlingsite all olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik. Laeva kõige tagumist veetihedat sektsiooni ahterpiiki - eraldab muust laevast kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein. Veetihedate
Talastiku pikisüsteemi korral püütakse vaheseina ribid kokku viia pikijäikusribidega. Kui see ei ole võimalik, paigutatakse vaheseina ribide kohale lühikesed lisajäikusribid, mis ulatuvad vaheseinast järgmise floori või kaareni. Talastiku põiksüsteemi korral peavad kniid ulatuma lähima floori, kaare või piimini. Tugevamaid, karlingsite all olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik. Laeva kõige tagumist veetihedat sektsiooni ahterpiiki - eraldab muust laevast kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein.
annaabi.ee 
