see on kas tugevam või nõrgem sõltuvalt sellest, millises suunas ja millisel määral molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja mõjul; Aatomite (ja molekulide) magnetväli on põhjustatud elektronide kui laetud osakeste liikumisest aatomituuma ümber; Diamagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välisele väljale vastupidises suunas, mille tõttu summaarne magnetväli diamagneetiku sees on veidi nõrgem väljast vaakumis ( µ 1) ; Paramagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli paramagneetiku sees on veidi tugevam väljast vaakumis ( µ 1) ; Ferromagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja mõjul olulisel määral välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli ferromagneetiku sees on oluliselt
q on osakese laeng (kulonit C) v on osakese hetke kiirus (meetrit sekundis m/s). Magnetiline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. Diamagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välisele väljale vastupidises suunas, mille tõttu summaarne magnetväli diamagneetiku sees on veidi nõrgem väljast vaakumis ( µ 1) ; Paramagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli paramagneetiku sees on veidi tugevam väljast vaakumis ( µ 1) ; Ferromagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja mõjul olulisel määral välise välja
erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. μr – suhteline magnetiline läbitavus; B ‒ magnetiline induktsioon keskkonnas; B0 ‒ magnetiline induktsioon vaakumis Milline sisuline tähendus on suhtelise magnetilise läbitavuse väärtustel, et see on a) ühest veidi väiksem – tegemist on diamagneetiku suhtelise magnetilise läbitavusega b) ühest veidi suurem – tegmist on paramagneetiku suhtelise magnetilise läbitavusega c) ühest palju suurem? – tegemist on ferromagneetiku suhtelise magnetilise läbitavusega 7. Milliseid ferromagneetikuid nimetatakse „pehmeteks“, milliseid „jäikadeks“? Mida tähendab magnetiline „mälu“? Milliseid ferromagneetikuid kasutatakse püsimagnetite ja mäluseadmete valmistamiseks?
Aine magnetiline läbitavus on väiksem 1st.*Paramagneetik aine, mis tugevdab veidi talle mõjuvat magnetvälja. Nt. alumiinium, wolfram, õhk. Aine magnetiline läbitavus suurem 1st*Ferromagneetik aine, mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi. Nt. koobalt, raud, nikkel. Aine magnetiline läbitavus mitmeid kordi suurem 1st. Aine kuuluvus ühte või teise gruppi määrab ära aineosakeste magnetväli. Dia- ja paramagneetiku puhul on tegemist üksiku elektronväljaga. Diamagneetiku moodustavad kaks elektroni paari. Need väljad on nõrgad ja korrastamata.Ferromagneetikul ühe osakese magnetväli on väga tugev. Oluline osa aatomitel või ioonidel. Aines tekivad piirkonnad, kus osakeste magnetväli on ühe suunaga domeen.Välise magnetvälja mõjul domeenid orienteeruvad. (võtavad ühe suuna).Ferromagneetikud jagunevad kaheks: *Magnetiliselt kõvad säilitab magnetvälja pärast magnetvälja mõju lakkamist. RAUD
38. Magnetvälja tugevus. Koguvoolu seadus aines. Koguvoolu seadus seob magnetvälja allika magnetilise induktsiooniga. Magnetvälja tsirkulatsioon mööda pinna kinnist kontuuri võrdub voolude summaga, mis läbivad selle kontuuri poolt ümbritsetud pinda. ❑ Valem: ∮ ❑B (vektor)*dr (vektor) = μ0*Ik ❑ aines: Uder lk 86 39. Dia- ja paramagneetikud. Diamagneetik on aine mille aatomid ei oma magnetmomenti kui nad ei asu magnetväljas. Magnetväljas diamagneetiku aatomid omandavad magnetmomendi, mis on vastassuunaline välise magnetväljaga. Diamagneetik magneetub seetõttu välise magnetvälja tugevusele H(vekt) vastassuunaliselt. Diamagneetikus tekib lisaks välisele magnetväljale sellega vastassuunaline nõrk magnetväli μ 0 J (vekt), seetõttu summaarne väli on väiksem välisest. Seega magneetumus ja magnetväljatugevus on vastassuunalised, kus k‹0 on aine magnetiline vastuvõtlikkus J(vekt)= kH(vekt) .
põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja poolt korrastatud, on rauatükk magneetunud • Elektronide magnetväljade korrastatus võib aines säiluda ka pärast välise mõju kadumist. Selline rauatükk ongi püsimagnet. Diamagneetikud Diamagneetiku aatomis on elektronide spinnidest tingitud magnetväljad paarikaupa vastassuunalised. Selle tagajärjel on aatomi kogumagnetväli välismõju puudumisel null. Välises magnetväljas hakkavad elektronid täiendavalt liikuma nõnda, et tekib nõrk vastupidise suunaga väli. Seega diamagneetik nõrgendab välist magnetvälja. Diamagneetikute erineb väga vähe ühest, näiteks: Vismut = 0,999824 Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 sümboliga Bi. Kuld = 0,999961
j = I*S 8) VOOLU MAGNETVÄLI JA MAGNEETIKUD Diamagneetikud ( < 0, µ < 1) · Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne · (Ainult ülijuhis on see täpselt 1) · Indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga Diamagneetikute aatomi magnetmoment on 0, nt. täiesti kerasümmeetrilise elektronide liikumise puhul · heelium, argoon, neoon, vask, berüllium, süsinik jt. § Välises väljas hakkab diamagneetiku elektroni orbiit vurritaoliselt pretsesseeruma nii, et nurk magnetmomendi ja välja suuna vahel säilib > lisaringvoolu tekkimine > lisamagnetmoment Need lisamagnetmomendid püüavad takistada magnetvälja kasvu diamagneetikutes tekkiv väli on vastupidine nendele mõjuvale magnetväljale. Kokkuvõttes väheneb aines magnetinduktsioon võrreldes välise välja magnetinduktsiooniga Diamagnetiline effekt on omane kõikidele aatomitele. Siiski jälgitav ainult siis, kui
jõudu, mis mõjub osakesele elektri-ja magnetvälja koosesinemisel. F=evB+eE. Tavalistel kiirustel on magnetjõud tühiselt väiksed, Sest tugevaid magnetvälju on palju lihtsam tekitada kui tugevaid elektrivälju. Lorentzi jõu jaotumine elektriliseks ja magnetiliseks on suhteline asi, mis oleneb taustsüsteemi valikust Diamagneetilikuteaatomi magnetmoment on 0 nt täiesti kerasümmeetriliste elektronide liikumise puhul, heelium, argoon, neoon. Välises väljas hakkab diamagneetiku elektroni orbiit vurritaoliselt pretsesseeruma nii, et nurk magnetmomendi ja välja suuna vahel säilib→lisaringvoolu tekkimine→lisamagnetmoment.Diamagneetikukes tekkiv väli on vastupidine nendele mõjuvale magnetväljale. Väheneb aines magnetinduktsioon võrreldes välise välja magnetinktusiooniga. See on jälgitav ainult siis, kui aatom ei oma magnetmomenti ilma välise väljata. X‹o, μ=0,99992.Magnetiline astuvõtlikus X on neg ja
annaabi.ee 
