Inimesed, kes hääletavad, ei otsusta midagi. Need, kes hääli loevad, otsustavad kõik. Tähtis pole see, kuidas hääletatakse, tähtis on see, kuidas hääli loetakse Tuntumad teosed "Nõukogude Liidu Suurest Isamaasõjast" "Oktoobrirevolutsioon ja vene kommunistide taktika" Poliitiline Kirjandus, 1947 "Marksism ja keeleteaduse küsimused" Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 "Aruandekõne ÜK(b)P Keskkomitee tööst partei XVIII kongressil" Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist" Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 Tuntumad teosed Stalinist Jemeljan Jaroslavski "Seltsimees Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1944 "Stalinlik sugupõlv" Ilukirjandus ja Kunst, 1946 "Taga-Kaukaasia vanade tööliste jutustusi Suurest Stalinist" Poliitiline Kirjandus, 1946 "Jossif Vissarionovits Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1947 (kordustrükid 1951 ja 1953) Georgi Aleksandrov "Meid kaitseb Lenini-Stalini suur lipp" Poliitiline Kirjandus, 1947
Induktiivne mõtlemine hakkas kujunema seoses teaduste intensiivse arenguga uusajal, kuivõrd see on ainuvõimalik meetod teaduse empiirilise poole arendamisel. Ka induktiivne loogika on ühe- mehe-töö: inglise loogik J.Mill (1806-1873) formuleeris põhjuslikkuse seose uurimise meetodid, mis ongi nimetatud loogikaharu põhialuseks. Dialektiline loogika on õpetus mõtlemise sisulistest seostest ja struktuuridest. Fragmente mõtlemise dialektilisest viisist võib leida Herakleitose, Platoni, Aristotelese töödest, kuid dialektilise loogika teooria on loonud saksa filosoof Hegel (1770-1831). Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles käsitletakse mõisteid ja nendevahelisi seoseid modelleerituna teatavas märgisüsteemis. Matemaatilise loogika esmategija oli saksa matemaatik ja loogik G.W.Leibniz (1646-1716). Siiski ei ole selle õpetuse väljaarendamisel niivõrd kaalukad ühe mehe teened nagu seda eespool
G. Simpsoni andmetel on biosfääris selle olemasolu jooksul eksiteerinud 500 miljonit liiki: ühed tekivad, teised, sageli suured liigirühmad surevad välja. Võrreldes seni biosfääris kirjeldatud ja tuntud liikide hulgaga - 1,2 miljonit liiki (see on kaasaegses looduses arvutuslikult umbes 8 protsenti tegelikult eksiteerivatest, kuid seni tundmata ja kirjeldamata, diagnoosimata liikidest) peaks kujunema mingigi ettekujutus sellest tohutult pikast ja keerulisest protsessist, sünni ja surma dialektilisest järjekestvusest, evolutsiooni pidevast tööst, mis on kujundanud elukeskkonna ja meie ühislaudsed Maa praeguses biosfääris. Meie puudulikud teadmised Maa elustiku koosseisust selguvad inglase D. Hawksworthi andmetest - bioloogid on tundma õppinud Maa elustiku eeldatavast liigirikkusest ümarussidest 3 % (15 000 liiki, arvatav liigihulk 500 000), 5 % seentest (vastavalt 69 000 ja 1 500 000), bakteritest ja viirustest 10 % (3000
luba lihtsalt lõputut majanduskasvu. Aga see ei ole üldse vastuväide, sest Marx ei väida, et kasv toimub — ta lihtsalt peab seda võimalikuks. “Aasialikku” nõukogude ajal muidugi ei õpetatud koolis. 1938. aastal ilmub NLiidus nimetu autorite kollektiivi poolt ÜK(b)P ajaloo lühikursus. Metoodiliselt on see suurepärane raamat — ainult üks pisike viga on tal. . . faktid on kõik valed24 . Järeldused muidugi sellest tulenevalt ka. Seal on sees § dialektilisest marksismist25 . Seda on võimalik identifitsee- rida, sest sama peatükk sisaldub selle aasta Stalini kogutud teostes. Selles raamatus on sees juba 5 formatsiooni ning seda pidid õppima kõik keskkoo- liõpilased, üliõpilased, töötav rahvas. . . Siis olid veel mitmed nimed sees — nagu Trotski — need hakkasid hiljem Bre˘znevi ajal kaduma. Kui Marxi käsikirjad trükis ilmusid, oli täiesti ilmne, et Aasialik ja Antiik- ne on erinevad. See ei olnud juhuslik, see oligi Marxi teooria
F. J. Thibaut nimetab „hermeneutica iuriseks“ reeglite süsteemi seaduse tõlgendamiseks. See on praktiliselt juriidilise meetodiõpetuse tähtsaim osa. Jurisprudents on läbi aegade olnud nn normiteadus. Nii või teisiti on teda huvitanud normatiivsete lausete keel. Siit ka sageli ettetulev jurisprudentsi tähistus: jurisprudents kui arusaamise teadus. Arusaamine tuleb aga paljuski tõlgendamise abil. Nii kuulub jurisprudentsi küsimus õiguse tõlgendamisest ja rakendamisest kui dialektilisest protsessist. Jurisprudents abistab otsustajaid üksikjuhu õiglase lahenduse otsingul. Õigusnormid kujutavad endast kirjalikus vormis esitatud käitumis- või otsustamisreegleid. Õigusest kinnipidaja või õiguse kasutaja jaoks on nad käitumisreeglid. Õiguse rakendaja jaoks aga otsustamisreeglid. Ühe või teise juriidilise otsustuse tulemuslikkus sõltub paljus sellest, kui täpselt ja arusaadavalt on õigusnormi tekst formuleeritud
sugupoolte vahe ja soo tõlgendamiseks patriarhaalses ühiskonnas Feministlike tekstide ja naiste tekstide sagedase äravahetamise taga seisab enesestmõistetavaks peetavate oletuste keerukas võrgustik Uskuda, et ühine naiskogemus iseenesest kutsub esile naiste olukorra feministliku analüüsi, tähendab olla ühekorraga poliitiliselt naiivne ja teoreetiliselt ebateadlik. Marksistlik arusaam teooria ja praktika paratamatust dialektilisest seosest kehtib ka seose kohta naiskogemuse ja feministliku poliitika vahel. Essentsialism (usk etteantud naisloomusesse) tuleb alati kasuks neile, kes tahavad, et naised kohandaksid end ettepiiritletud naiselikkusemallidega. Biologism tähendab selles kontekstis usku, et niisugune olemus on bioloogiliselt ette määratud. (Feministid rõhutavad, et kuigi naised on kahtlemata naissoost, ei tähenda see veel sugugi, et nad peaks olema naiselikud.)
annaabi.ee 
