Pealinn: Lhasa Suurus: 2,47 milj km2 Elanike arv: 13,7 milj RELIGIOON Levinuim usund on budismi haru Tiibeti budism. Seega on Tiibeti budismi ajalugu osa ka Tiibeti ajaloost. Tiibetlased peavad Dalai-Lamat oma vaimseks juhiks. Religioon on tegelikult keelatud Hiina poolt. KEEL Tiibeti keel kuulub Tiibeti-Birma keelkonda. Kirjakeel pärineb VII sajandi algusest. Tiibeti kõnekeel jaguneb mitmeks dialektiks. Tiibetis kõnetakse Mandarini keelt (lihtsustatud Hiina keel) TAVAD, RIIETUMINE Usuvad eluiga pikendamise tavadele. (Nt: Minnakse tihti kalaturule ja ostetakse kalu, et need siis vabaks lasta.) Riietus- nii mehed kui ka naised kannavad pikavarrukalist kleiti, ka palavatel aegadel. KÕRGKULTUUR Pealinn- Lhasa linnaosasid taastatakse. Kunst- Kujutava kunsti väljendusvormideks tiibeti kunstis on mandala,skulptuur, arhitektuur,
SINU KOOLI NIMI Referaat Kasuubid Autor : Tallinn Kasuubid Kasuubid (endanimetus Kaszëbi) on lääneslaavi rahvas Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas. Nende ametlikuks keeleks on kasubi keel, mida kõneleb umbes 50 000 inimest ning seda peetakse ka üheks Poola keele dialektiks. Lääneslaavlastest Kasuubide ehk kassuubide esivanemad olid pomoraanid, kes elasid I aastatuhande lõpus ja II aastatuhande alguses Pomorzes. 14. sajandist 19. sajandi lõpuni oli nimetatud rahvas tugeva saksa mõju all ning 18. sajandil püüti neid süstemaatiliselt saksastada. 19. sajandi lõpus kogus hoogu noorkasuubide liikumine ning edenesid kasuubide rahvakultuur, rahvakunst ja kirjandus. Ilmusid ka ajalehed ning
Kikapuu keel Kikapuu keelt peavad mõned lingvistid ka mesquakie keele(või teisiti kutsudes ka inglise keeles fox keele) üheks dialektiks, aga siiski peetakse teda ka omaette keeleks ning on kõigis minu esitletud allikates määratletud kui omaette keel. Kikapuu keel kuulub algonkini keelte hulka (Wiktionary). Keele kõnelejate arv on viimaste teadaolevate andmete järgi 510, aga kikapuu kõnelejate populatsiooni mõõdeti USAs viimati 2007 aastal ja Mexikos 2000. aastal, seega võivad arvud olla tänaseks muutunud. Andmed pärinevad etnoloogia maailma keelte teadmiku 19. väljaandest, mis tuli välja sellel ehk 2016. aastal
1. Mida thendab sna "antiik" ? Vana vi muistne. 2. Antiikkirjanduse all meldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Mida hist oli kreeklaste keelel ja riigikorraldusel ? Kumbki polnud htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel kneldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema htne knekeel koinee, mis thendas hine, ldine. 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajajrk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajajrk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida thendavad snad "Hellas" ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose miste - lugulaul, pikk, enamasti vrssides kirjutatud jutustava
Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga. 8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt 9. sardi keel (Sardiinia saarel) ~ 1 miljon 10. galeegi keel ~ 3-4 miljonit, seda peetakse sageli portugali keele dialektiks. 4. Keelte geneetiline sugulus ja tüpoloogia Roomani keeled on sugulusses itaalia, ladina, rumeenia, hispaania ja prantsuse keelega. Algkeel ld k. J.Greenbergi „seriaalitüüpoloogia“ SVO-subjekt-verb-objekt, Pr-prepositsioon, NG-1) V+objekt, ld k OV, rom k Vo 2) ns-os (n+adj) ldk vasakule aks mees, rom k paremale mees paks. 3) v+adv ldk adv+v rom k v+adv 4)ns+gen ldk gen+n rom k n+gen 5. Romaani keelte rühmitamine
Sveitsis nimetatakse romansiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga. 8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt 9. sardi keel (Sardiinia saarel) ~ 1 miljon 10. galeegi keel ~ 3-4 miljonit, seda peetakse sageli portugali keele dialektiks. dialektid, mida loetakse vahel keelteks: franko-provantsaali, gaskooni. 17. veebruar Erinevates käsitlustes on keele kõnelejaskonda määratletud erinevalt. Üks romaani keel on kaväljasurnud keel dalmaatsia keel. See oli ka ladina keelest väljakujunenud keel ja seda kõneldi kuni 19. sajandi lõpuni Balkani poolsaare loodeosas, just Aadria mere äärses piirkonnas. Aga seda keelt jõuti veel ka dokumenteerida. Viimane kõneleja elas Vahemere saarel (Krki ehk Veglia saar).
1411. aastal sõlmiti rahuleping, mille kohaselt Saksa ordu loobus Zemaitijast. Kaotus pani aluse Ordu kiirenevale allakäigule. 3. Leedu unioonis Poolaga ja Rzeczpospolita koosseisus: Leedu-Poola personaalunioon Jagelloonide ajal- Pärast Vytautase surma suurenes Poola mõju Leedus. Toimus Leedu suuraadlike ristimine ja võrdsete privileegide andmine. Poola keel tungis nii Leedumaa kui ka linnaeliidi hulka. Aadel ja linnade ülemkihid pidasid leedu keelt rohkem talupoegalikuks dialektiks. Kazimieras oli Leedu suurvürst aastatel 1440-1492. Leedu suurnikud saavutad uusi õigusi: 1) Vabastamise riigimaksudest, 2) Kohtupidamise õigus oma talupoegade üle, 3) Maa- alad koos talupoegadega. Kujunes välja suurmaavaldajate ehk magnaatide kildkond. Kujunes välja Raada, millel oli nõuandmise funktsioon ja heakskiitev organ. Raada kui ülemkoja kõrvale kujunes 15. sajandi lõpust ka alamkoda ehk Seim, milles olid kõik ülikud