Trinidad ja Tobago Üldandmed 2 Saart. Iseseisev riik aastast 1962 Pindala u 5 000 km2 Üldandmed Keel Inglise ja hispaania. Kohati dialektiga. Tobago Tuntud, kui Kariibimere juveel. Elatub peamiselt tehastest. Vähe turismlust. Rahvused ja populatsioon 22% - Hindud. u 11 000 Britti 8% - Anglikianid. 4 100 Hispaanlast 26% - Rooma katolikud. 4 000 Prantslast 5% - Moslemid. 2 700 Portugaallast 4% - Turistid. 2 700 Sakslast 600 Judaismlast(jew-i) Loodus Peamiselt mets. Väga viljakas. Ilus. Mägine. Soe ja juumusrikas.
saj. kaasaegne port. keel Luís de Camões (1572 “Lusiaadid”), grammatikud João (1540 Dialogo em louvor da nossa linguagem), Pedro de Magalhães de Gandavo (1574 Dialogo em defensam da lingua portuguesa) 33. Itaalia keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine Indovinello veronese (“Verona mõistatus”) – 8. – 9. saj. need 4 rida olid ühe teise käsikirja sees, ei ole üksmeelt, kas tegu on siiski itaalia keelega või hoopis mõne teise dialektiga. Se pareba boves, alba pratalia araba, albo versorio teneba, negro semen seminaba Placiti cassinesi (“Monte Cassino tunnistused”, 960-63) Piemonte jutlused 12. saj. 12. saj. lõpp – esimene luuletus Ritmo giullaresco toscano- humoorikas luuletus 13. saj. vaimulikud poeemid Monte Cassinost. Franciscus Assisist (Umbriast) rütmiline proosa – Laudes creaturarum 1225. nn. “Sitsiilia koolkond” Friedrich II õukonnas Palermos - 29 poeeti 14. saj
13. 14. saj. ilukirjandus galeegi-portugali keeles cancioneiros- luulekogud, üle 20 000 luuletuse Kuningas Sanchez I (1185-1211) Kastiilia kuningas Alfonso X Tark Livro das Cantigas de Santa Maria Kuningas Dinis (1279-1323) - Lissaboni Ülikool Port keelt peeti sobivaks lüürika keeleks. Itaalia keel Indovinello veronese ("Verona mõistatus") 8. 9. saj. need 4 rida olid ühe teise käsikirja sees, ei ole üksmeelt, kas tegu on siiski itaalia keelega või hoopis mõne teise dialektiga. Se pareba boves, alba pratalia araba, albo versorio teneba, negro semen seminaba Placiti cassinesi ("Monte Cassino tunnistused", 960-63) Piemonte jutlused 12. saj. 12. saj. lõpp esimene luuletus Ritmo giullaresco toscano- humoorikas luuletus 13. saj. vaimulikud poeemid Monte Cassinost. Franciscus Assisist (Umbriast) rütmiline proosa Laudes creaturarum 1225. nn. "Sitsiilia koolkond" Friedrich II õukonnas Palermos - 29 poeeti 14. saj. Dante, Boccaccio, Petrarca- klassikud
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele erinevateks murreteks.
Vana Testament on raamatute kogumik. See mõiste lähtub kristlikust kõnepruugist ja kontekstist. On kirjutatud heebrea keeles, kolmes raamatus ka aramea keeles. Heebrea keelt kirjutatakse hõlpsas kvadraatkirjas. Iisraelis räägitakse tänapäeval uusheebrea keelt, Vana Testament on kirjutatud vanaheebrea keeles. Tähestik ja sõnad on sarnased, grammatika on erinev. Jidisi keel on keskaja lõpus Ida-Euroopas tekkinud juudi keel, aga tegelikult on tegemist saksa dialektiga. Sõna kaanon tuleb kreeka keelest ja tähendab pilliroogu (sirge tee valimine). Heebrea kaanonis on 39 raamatut teatud järjekorras. Kreeka kaanon on III sajandil eKr alguse saanud VT tõlketraditsioon, mis on tänapäevaks saanud kreekakeelse piibli kuju: Seitsekümmend. Kui tekkis piisav hulk juute, kelle emakeel oli kreeka keel, oli nende jaoks raske mõista heebrea piiblit. Legendi kohaselt valiti välja 72 kirjatundjat, kes suleti Aleksandrias igaüks oma ruumi ja
Indoeuroopa keel koos kreeka, V. Taandumine katoliku kirikust germaani, balti, (alates 1965). slaavi, keldi, india, hetiidi, armeenia, tohaari 5.Ladina keele väljasuremise keelega põhjused Itali dialekt/keel koos oski, umbri, 1. Pidev soov vaadata mööda keele faliski, loomulikust veneedi dialektiga arengust ja kuulutada ainuõigeks klassikalise 2. Ladina keele arenguetapid ajajärgul kõneldud keelekuju. antiikajal 500-250 e.Kr arhailine ladina keel 2. Keele universaalsuse kadumine, 250-100 e.Kr vanaladina keel üldmõistetavate 100 e.Kr-14 p.Kr klassikaline ladina ladina tüvede asendamine kohalike keel (Cicero keelte
annaabi.ee 
