Fotograafia põhimõisted. 1.Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Diafragma-reguleerib optikasüsteemi(objektiivi) valgusjõudu,seega kujutise heledust-Odavatel kompaktkaameratel on tavaliselt filseeritud diafragma. Tõsisematel fotokaameratel saab diafragmaava muuta. 2. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv määrab seda,kui valgustundlik on ISO tundlikkus(50,80,100) seda rohkem valgust on vaja,et pilti saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400..
Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Kasutatakse objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks. Diafragma (koos katikuga) doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Koosneb tavaliselt metall-lamellidest ja reguleeritakse käsitsi või elektroonika abil. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, ...) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Kvaliteetse kujutise saab kasutades madalat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab see signaal sisaldama soovimatut informatsiooni müra. Kirj...
häälepaelad võnkuma ja tekibki hääl. Seega rääkida saame vaid välja hingates. Seega ongi kõri otsesteks ülesanneteks õhu juhtimine ning hääle tekitamine 88. Hingetoru Trahhea ehk hingetoru asub kaela eespinnal, on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu asend ja välisehitus Põhimikuga asub diafragmal ehk vahelihasel ja kopsutipud ületavad rangluu ~2 cm ulatuses. Kujult meenutavad koonust, roidmine pind kuver ja vahelihasmine ning mediaalne nõgusad. 90. Kopsu sisestruktuur Kopsu keskmist sisemist nim kopsuväratiks, läbivad peabronh, arterid, veenid, närvid ja lümfisooned. Kops jaguneb sagarateks. Vasakus kopsus 2 sagarat, paremas 3. Sagarad jagunevad segmentideks, paremas 10 ja vasakus 9, igal
sagarabronhi / paremasse 3). Kummaski kopsus on ~10 segmenti. Sagarabronhid Tallinn kummaski kopsus jagunevad kümneks segmendibronhiks. Segmendibronhid veel omakorda aga bronhioolideks (läbimõõt < 1mm). Bronhioolide lõppharudes on alveoolid. 67. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) kopsud asetsevad rindkeres diafragma peal ja kopsutipud ületavad rangluu ~2 cm ulatuses. Põhimikuga asub diafragmal ehk vahelihasel ja kopsu keskmist sisemist nim kopsuväratiks, mida läbivad peabronh, arterid ja veenid. Kops jaguneb lõhede varal sagarateks. Vasakus kopsus 2 sagarat, paremas 3. Need omakorda jagunevad 10`ks segmendiks. Igasse segmenti siseneb oma bronhi, arteri ja veeni haru seega iga segment talitleb iseseisva kopsuna. 10+10 väikest kopsu talitlevad. 68.Gaasivahetus alveoolis: (Joonis 12) SKEEM!!! 69. Selgitada kopsu- ja rinnakelme tähtsust hingamisel: (joonis 12)
uriini ja sperma väljajuhtimist kusitist, naisel ahendab tuppe); sibulakäsnkehalihas (surub kinni mehel sugutiveenid, naisel kõdistiveenid, soodustab erektsiooni); pindmine lahkliha- ristilihas. Urogenitaaldiafragmat läbivad mehel kusiti membraanosa, naisel - kusiti ja tupp. *Vaagnadiafragma võtab enda alla suurema, tagumise osa vaagnaväljapääsus. Teda moodustavad päraku tõsturlihas ja õndralihas ning neid katvad sidekirmed. Sellel diafragmal on allapoole pööratud kupli kuju. Kummalgi pool vaagnadiafragma ja istmikuköbru vahel olevat süvendit nim. istmikuluu-pärasoole auguks; see on täidetud rasvkoega, milles kulgevad veresooned ja närvid. Vaagnadiafragmat läbib pärasoole alumine osa, mis lõpeb siin pärakuga. Selle ümber naha all paikneb välimine pärakusulgur. Kitsamas mõttes mõeldakse lahkliha all kudesid, mis paiknevad päraku ja välimiste suguelundite (naisel häbemepilu) vahel.
Liigõli andmisel: koguneb ülemisest kolvirõngast kõrgemal kolvi pinnale ja hülsi ning põlemiskambri seintele silindriõli põlemisjääke, millele võib järgneda kolvirõngaste kinnipõlemine ja põlemiskambri tahmumine toimub väljalaskeakende intensiivne mustumine ja ummistumine toimub liigse õli ja põlemisjääkide valgumine silindrialusesse ruumi diafragmal olevatesse töötanud õli kogujatesse, väljalasketrakti ja turbiini. Puuduliku õlituse korral: ● võib ebastabiilne õlikile kolvi ja silindrihülsi vahel põhjustada kuivhõõrdumist ● leiab aset kolvirõngaste puudulik jahutamine ja sellega kaasnev kolvirõngaste kinnipõlemine
annaabi.ee 
