Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel. Tugevus eriti suur ei ole. Happekindel betoon kivistub ainult soojas ja kuivas keskkonnas. Kivistumise ajal teda kasta ei või. Happekindla betooni sideaineks on vesikolaas koos happekindla mikrotäitega. Mikrotäiteks on kvartsliiv ja naatrium-silikofluoriid, peentäiteks kvartsliiv ja jämetäiteks happekindel killustik (andesiit, diabaas, graniit jne). Kiirgustihe betoon peab tõkestama radioaktiivse kiirguse levikut. Betooni kiirgust-tõkestav toime on seda parem, mida raskem ta on ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku. Suurema vesinikusisalduse saavutamiseks lisatakse betoonile vettsiduvaid aineid (hüdraulilised lisandid, kips jne). Vesiniku kerged tuumad tõkestavad neutronite levikut. Betooni mahumass sõltub peamiselt täitematerjalist.
5) Kivimid, nende jaotamine ja näiteid eri liiki kivimitest. Jaotatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: Magma ehk tardkivimid · Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. · Süvakivimid tarduvad maakoores (nt. graniit, dioriit) · Purskekivimid tarduvad maapinnal (nt. basalt, diabaas) · Jaotatakse ränidioksiidi järgi: o Happelised (65 75%) nt. graniit. o Keskmised (52 65%) nt. dioriit. o Aluselised (40 52%) nt. basalt. o Ultraaluselised (30 40%) nt. peridotiit. Settekivimid · On tekkinud setete kuhjumisel ja kivistumisel nii vees kui ka maismaal.
Monokliinne, trikliinne plaatjad, plokilised valkjashall, hall, täiuslik 2,76 metasonaatil.; S irisatsioon kristallid rohekas diageneetiline Leelispäevakivid Haluriit TARD E MAGMAKIVIMID Happelised Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan Pimss Keskmised Dioriit Aluselised Gabro Basalt Diabaas MOONDEKIVIMID Kloriitkilt (e rohekilt) Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor Migmatiit SETTEKIVIMID Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Sool Travertiin Mergel Lubjakivi Põlevkivi Kivisüsi
Raudhüdrooksiidide grupp – limoniit, gotiit Kivimite jaotus: 1.Tardkivimid (jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel) happelised kivimid (hele) Koostis: kvarts, K-päevakivi, Na-plagioklass, biotiit Graniit, graniitporfüür, kvartsporfüür, lipariit, keskmised kivimid Koostis: K-päevakivi, Na- plagioklass, biotiit, amfibool, Süeniit, trahhüüt , aluselised kivimid Koostis: Ca-plagioklass, pürokseen Gabro, gabroporfüriit, diabaas, basalt, ultraaluselised kivimid (tume) Koostis: oliviin, pürokseen, amfibool Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) K-päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalid (biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen) 2.Settekivimid (tähtsaimad)- 1.purdkivimid, 2.keemilised kivimid, 3.biokeemilised kivimid Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises
temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub mahus 9% ja selle tulemusena hakkavad müüri kivimid murenema ja lagunema. Külmakahjustusele võib kaasa aidata ka kasutatav müürimört. Suurema tsemendisisaldusega ja jäikade müürimörtide kasutamine üldiselt soodustab külmakahjustusi, aga elstsemate mörtide kasutamisel eelmainitud defektide esinemine on väiksem. 9. kemikaalide (alused, happed jne.) mõju - hapete mõjul lagunevad lubi ja diabaas, savimuldadel tekivad soolad, millede maht suureneb (näit. sulfaatne paisumine); - aluste mõjul opaal, räni - pestakse välja (või ka paisumine). Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine. 10. Temperatuuri kahjustuse sisu seiseb sellest, et kui konstruktsiooni temperatuur
Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel. Tugevus eriti suur ei ole (survetugevus kuni 15mm²). Happekindel betoon kivistub ainult soojas ja kuivas keskkonnas. Kivistumise ajal teda katsuda ei tohi. Happekindla betooni sideaineks on vesiklaas koos happekindla mikrotäitega. Mikrotäiteks on kvartsliivja naatrium-silikofluoriid, peentäiteks kvartsliiv ja jämetäiteks happekindel killustik (andesiit, diabaas, graniit jne). Kiirgustihe betoon peab tõkestama radioaktiivse kiirguse levikut. Betooni kiirgust- tõkestav toime on seda parem, mida raskem ta on ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku. Suurema vesinikusisalduse saavutamiseks lisatakse betoonile vettsiduvaid aineid (hüdraulilised lisandid, kips jne). Vesiniku keged tuumad tõkestavad neutronite levikut. Betooni mahumass sõltub peamiselt täitematerjalist. Kiirgistiheda betooni puhul peab see
aluminaat-tsementi. Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel. Tugevus eriti suur ei ole. Happekindel betoon kivistub ainult soojas ja kuivas keskkonnas. Kivistumise ajal teda kasta ei või. Happekindla betooni sideaineks on vesikolaas koos happekindla mikrotäitega. Mikrotäiteks on kvartsliiv ja naatrium-silikofluoriid, peentäiteks kvartsliiv ja jämetäiteks happekindel killustik (andesiit, diabaas, graniit jne). Kiirgustihe betoon peab tõkestama radioaktiivse kiirguse levikut. Betooni kiirgust-tõkestav toime on seda parem, mida raskem ta on ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku. Suurema vesinikusisalduse saavutamiseks lisatakse betoonile vettsiduvaid aineid (hüdraulilised lisandid, kips jne). Vesiniku kerged tuumad tõkestavad neutronite levikut. Betooni mahumass sõltub peamiselt täitematerjalist. Kiirgustiheda betooni puhul peab see olema võimalikult
kaoliniit, Alumiinium hüdrooksiidide grupp hüdroangilliit , Raudhüdrooksiidide grupp limoniit, gotiit Kivimite jaotus: 1.Tardkivimid (jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel) happelised kivimid (hele) Koostis: kvarts, K-päevakivi, Na-plagioklass, biotiit Graniit, graniitporfüür, kvartsporfüür, lipariit, keskmised kivimid Koostis: K-päevakivi, Na-plagioklass, biotiit, amfibool, Süeniit, trahhüüt , aluselised kivimid Koostis: Ca-plagioklass, pürokseen Gabro, gabroporfüriit, diabaas, basalt, ultraaluselised kivimid (tume) Koostis: oliviin, pürokseen, amfibool Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) K-päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalid (biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen) 2.Settekivimid (tähtsaimad)- 1.purdkivimid, 2.keemilised kivimid, 3.biokeemilised kivimid
Kuumuskindlad betoonid liigitatakse kolme gruppi: 1. Kõrgtulekindlad +1770 oC, 2. Tulekindlad 1580-1770 oC ja 3. Kuumakindlad alla 1580 oC. Happekindel betoon Kasutatakse eelkõige keemiatööstuste ehitamisel. Tugevus on väike, happekindlus suur. Kivistumise ajal kastmist ei taha. Sideaineks on vesiklaas koos happekindla mikrotäitega. Mikrotäiteks on kvartsliiv ja naatrium-silikofluoriid (Na 2SiF6). Peeentäiteks kvartsliiv ja jämetäiteks happekindel killustik: andesiit, diabaas, graniit jms. Kiirgustihe betoon Eesmärgiks pidurdada radioaktiivse kiirguse levik. Betooni koostisesse on lisatud erinevaid vettsiduvaid aineid (nt kips). Kiirgustihe betooni puhul peab mahtmass olema võimalikult raske (3000-5000 kg/m3). Täiteaineks võivad olla rauamaagi killustik, malmhaavlid jms. 23 Polümeer-tsementbetoon Koosneb kahest sideainest, milleks on mineraalne (tsement) ja orgaaniline (polümeer)
annaabi.ee 
