leegion koosnes umbes 5000 mehest (leegionärist). Leegion koosnes omakorda allüksustest ehk maniipulitest. Asetus oli malelaua ruutudena, mis võimaldas suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Ratsavägi oli nõrk, sest ei tuntud sadulat ega jaluseid. Kasutati arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Vaenlase territooriumitele rajati tugevaid sõjaväelaagreid. Leegioni sümboliks oli kuldne kotkas. Kotkaga lipu kaotamisel ootas sõjaväelisi ees detsimeerimine. 6. Puunia sõjad: Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr, Kartaago kaotus, roomlaste võit. Kartaagol tuli osa valdusi roomlastele loovutada. Teine Puunia sõda- 218-201 eKr, Kartaago kuulsaim väepealik Hannibal. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku. Hannibal rüüstas Roomat. Lõppes Rooma võiduga. Kartaago kaotas kõik alad väljaspool Aafrikat ja ühtlasi ka oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda- 149-146 eKr, Kartaago hävitamine
MP3 ... . A B A B- C- D- MPEG-2 AAC 6. Kodeeritud heli kvaliteedi hindamine . (mmt02.pdf) : . C D A A A . (detsimeerimine) . , : ( . ); . : , , . () m x m
isegi igavad. ,,Vähemalt nii arvasid vist roomlased, sest üllataval kombel ei leidu ladinakeelsete romaanide tegelaskujude seas sõdurit" (Vana-Rooma inimene, Carrié 2004; lk 112). Arvatavasti tundus see nii vaid kõrvalvaatajatele, sest Rooma armees valitses raudne distsipliin: väejuhi käsule allumatus võis kaasa tuua surmanuhtluse; juhul kui terve väeosa ei 7 allunud (nt põgenes), järgnes detsimeerimine ehk iga kümnenda mehe hukkamine; väiksemate süütegude eest vähendati palka või võeti ära kodanikuõigused. Siiski tasuti ka vapruse eest, nt tammepärja või mõne muu aumärgi (Palamets 1976). GLADIAATORID Roomlased võtsid etruskidelt üle kombe tappa orje, et need oma peremeest hauataguses elus edasi teeniksid -- ainult roomlased tegid sellest rahvast lõbustava vaatemängu, kus orjad üks- teist tapsid (Kõiv jt 2004).
varikatuseid, mis varjasid piirajaid rünnakute aegu, ramme kindlustuste ja müüride purustamiseks jne. Sõdurid allusid rangelt sõjalisele distsipliinile. Leegionide edule aitas kaasa hea väljaõpe, autasustamine edukate lahingute järel, range sõjaline distsipliin (ülemal oli õigus sõdureid iga üleastumise eest karistada, näiteks relva kaotamise või valvepostil magamise eest karistati surmanuhtlusega). Juhul, kui terve väeosa põgenes, järgnes detsimeerimine, so iga kümnenda mehe hukkamine. Rooma sõjaväes mängis väga tähtsat osa kindlustatud laager. Sõjaretkedel ehitati peatuspaikadesse alati laager. See löödi tavalistel üles mäekallakul ja omas ristküliku kuju. Laager piirati sügava kraavi ja valliga. Igas neljas küljes oli väljapääs. Laagri sisemusse püstitati telgid. Igal sõjaväe osal oli laagris oma kindlustatud paik. Laagri keskel asus plats, kus seisis altar ja oli koosolekute koht. Roomalased
annaabi.ee 
