Kogukonnaliikmete poolt (vahetult või valitud organite kaudu) kohaliku elu küsimuste seaduse alusel iseseisva lahendamisena KOV üksustes, millel on kodaniku-, koha- ja objektilähedust tagav legitimatsioonisüsteem. 13. Kohaliku omavalitsuse funktsioonid Riigipoliitiliselt: kohaliku elu poliitilise kujundamise demokraatlik funktsioon. KOV on üks demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid. Õiguspoliitiliselt: vertikaalne võimude lahusus, detsentraliseeriv organisatoorne, personaalne ja funktsionaalne võimude lahusus. KOV on avaliku elu ja demokraatliku riigikorra üks alusprintsiipe, riigi ja ühiskonna poliitilise ning sotsiaalse korralduse printsiip. Ühiskonnapoliitiliselt: KOV pole ainult üks haldusvorm, vaid täidab ka olulisi ühiskondlikke funktsioone. On koordinatsiooni-ja integratsioonifaktor. Halduspoliitiliselt: KOV üksused täidavad mitmesuguseid avalikke ülesandeid, mille
1995). *valitsustel puudub kontrollivõimalus, kodanikud kaotavad usalduse. Saabub "globaalne ajastu". "transformatsionalistid": *globaliseerumine hajutab piiri tuntud mõistete vahel: "sise-" ja "välis-", "rahvusvaheline" ja "riiklik". Ühiskonnad, institutsioonid ja inimesed peavad kohanema uute elamiskontekstidega. *G on dünaamiline ja avatud protsess, kus toimib vastasmõju ja toimub muutus. G on kahesuunaline protsess, kus vahendatakse kujutlusi, informatsiooni ja mõjusid. G on detsentraliseeriv ja reflektiivne protsess Globaliseerumise mõju igapäevaelule 1. Individualismi kasv, so uus individualism, mis kujuneb laienevate võimaluste kontekstis. 2. Muutub töökäitumine: "amet kogu eluks"- ei kehti enam. Muutub karjääri suund Töö tuleb tagasi koju. Tööaja mõiste on muutunud (täis- ja osaaeg) Naiste ja meeste haridus- ja töövõimalused on võrdsustumas 3. Massikultuuri levik
13. Kohaliku omavalitsuse funktsioonid 1) Riigipoliitiline – kohaliku elu poliitilise kujundamise demokraatlik funktsioon. KOV on pks demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid. Riiki ja ühiskonda siduva olulise institutsioonina konkretiseerib ta üksikisiku jaoks riiki kui abstraktset moodustist. KOV on demokraatliku elukarralduse kooliks () haribv funktsioon 2) Õiguspoliitiline – vertikaalne võimude lahusus; detsentraliseeriv organisatoorne, personaalne ja funktsionaalne võimedu lahusus (õiguslik funktsioon). KOV on avaliku elu ja demokraatliku riigikorra pks alusprintsiipe, riigi ja ühiskonna poliitilise ja sotsiaalse korralduse printsiip. 3) Ühiskonnapoliitiline – KOV täidab olulisi ühiskondlikke funktsioone. Ta on koordinatsiooni- ja integratsioonifaktor. KOV pksus on platvorm poliitilise jõudude artikulatsiooniks ja diskussiooniks.
määratleda kogukonnaliikmete poolt (vahetult või organite kaudu) kohaliku elu küs-te seaduste alusel iseseisva lahendamisena KOV üksustes, mille on kodaniku-, koha- ja objektilähedust tagav legitimatssüst. Funktsioonid: Riigipoliitiliselt: kohaliku elu pol-e kujund demok f-n. KOV on üks demok valitsemisviisi põhilisi alustegusid. Konkretiseerib üksikisiku jaoks riiki kui abstraktset moodustist. Kool Õiguspoliitiliselt: vertik võimude lahusus; detsentraliseeriv organisatoore, personaalne ja funktsionaalne võimude lahusus (õiguslik f-n). KOV on avaliku elu ja demok riigikorra üks alusprints, riigi ja ühisk pol-e ja sots-e korralduse prints. Õigusriik vajab KOV materiaalses mõttes (subsidiaarsusprints, tsentralismi ja partikularismi tasakaalustatus ja süntees. Ühiskonnapol: koordinatsiooni- ja integratsioonifaktor (demok ja sots integrats erinevate