Balti riigid Nõukogude okupatsiooni all Sulaaeg Baltimaades NSVL algas sulaeg peale Stalini surma. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju. Inimesed hirmu all enam polnud, aga teati, et impeerium on jäänud põhiliselt samaks ja et Läänest pole abi loota. Kohaneti Nõukogude süsteemiga ja astuti komparteidesse, mis olid siiski täielikult Moskva kontrolli all. Detsentraliseerimisega kiirenes Baltimaades majanduse areng Tõusis elatustase, kasvas tarbimine, linnastumine, välisturistid, levis Lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia. Vaimse surutise lõdvenemine ja uue põlvkonna esiletõus. Hoiti ja kaitsti rahvuskultuuri (näiteks laulu- ja tantsupeod). Tallinn 1962 Stagnatsiooniperioodi algus 1964 tagandati Hrustsov ametist ja algas seisak e stagnatsioon Toimus majandusreform taastati tsentraalne juhtimine,
erandiks mõned avalik-õiguslikud ülikoolid); Organisatsioonil selged eesmärgid, mis aitavad saavutada avalikke huve; Tal ei või olla tsiviilõigusi ja –kohustusi, mis on vastuolus eesmärkidega; Sageli vormilt unikaalsed – st. avalik-õigusliku juriidilise isiku vorme pole otseselt määratletud; Ainuvastutava administratsiooni printsiip. Avalik-õiguslik juriidilise isiku asutamisega on tegemist sisuliselt detsentraliseerimisega, mille käigus riik loob iseseisva õigussubjekti, millele antakse üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmine, tunnustades neid riigi kõrval võrdväärse õigussubjektina. Õigus ja teovõime: AÕJI-l võivad olla sisuliselt kõik tsiviilõigusest tulenevad õigused ja kohustused, välja arvatud sellised õigused ja kohustused, mis on omased vaid inimestele; Samuti ei või olla AÕJI-tel selliseid õiguseid ja kohustusi, mis on vastuolus selle
Tõstatab küsimuse kui palju või vähe peaks olema otsustusvabadust, nt kui palju või vähe peaks olema ühe ametniku töös otsustusvabadust, kuivõrd peaksime me ametniku tööd reguleerima seadustega. Seaduse ja ametniku töö puhul on aga nende vastavust raske kontrollida, puudub tehnoloogia ja eksisteerib ebamäärasus. Läbi aegade on küsimuseks olnud diskretsiooni tsentraliseerimine või detsentraliseerimine(USAs 3 lainet, 90ndatel alustati detsentraliseerimisega). 16
Kokkuvõtlikult öeldes on halduse kandja tema õigusvõime moodustavate õiguste ja kohustuste kandjaks. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samal ajal ka avalik-õiguslik juriidiline isik.*19 Tuleb siinkohal nõus- tuda professor Kalle Meruskiga, kes on korduvalt rõhutanud, et avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ei ole pelgalt teoreetiline küsimus, see on seotud eelkõige riigivõimu detsentraliseerimisega, mis omakorda sisaldab demokraatia elemente. Teisisõnu, riik loob iseseisvad õigussubjektid, kellele ta annab üle teata- vate avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja keda ta tunnustab enda kõrval õiguslikult võrdväärsena. Koos õiguste ja kohustuste üleandmisega rakendub siin ka ainuvastutava administratsiooni printsiip.*20 Viimane tähendab, et avalik-õiguslikule juriidilisele isikule delegeeritud ülesande täitmise eest vastutab see juriidi- line isik.*21
annaabi.ee 
