vormi kui ka sisu Analüütilisus tuleb ilmsiks niisiis ka ruumipeegeldustes, omaette teemaks saavad sellised suhted nagu "pealall", "pealsees", "paralleelseltmitteparalleelselt", "pidev mittepidev" jne Eriti iseloomulik on aga see, et mõisted "ülal" ja "all" kaotavad oma keskse tähenduse, vertikaal pole enam seisundite põhiliseks visuaalseks orienteerijaks PaulEerik Rummo meelest peaks luule olema vaba mitte ainult sotsiaalsest determineeritusest, vaid ka erilise institutsiooni painest, luulet ei tohiks rangelt eristada muudest inimelu valdkondadest Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/paul eerikrummo.html http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=10870:lotv loeoek&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3304
Mässajate laul Nuhkmunkade Laul Pistoda Laul Prostituudi Laul Põgene Vaba Laps Viimne Reliikvia Luulenäited ,,Mälestus suvest" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=110169 ,,Mäng" loeb Üllar Saaremäe http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=116004 ,,Jõul, jõul" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=112910 ,, Viimne reliikvia" ,,Põgene, vaba laps!" http://www.youtube.com/watch?v=neZgXJNU6NI Luuletaja sõnum lugejale PaulEerik Rummo meelest peaks luule olema vaba mitte ainult sotsiaalsest determineeritusest, vaid ka erilise institutsiooni painest, luulet ei tohiks rangelt eristada muudest inimelu valdkondadest Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/PaulEerik_Rummo http://60ndadeestikirjanduses
7.Rakk ( ainuraksus ja hulkraksus, kuju ja suurus) Rakk on elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Organism võib koosneda ühest rakust (ainurakne organism) või mitmest rakust (hulkrakne organism). Rakkude kuju võib olla väga erinev. Kerakujulised on enamik vererakke, kettakujulised on vere punalibled; lamedad, kuubilised, silinderjad epiteelirakud jne. Rakkude kuju sõltub geneetilisest determineeritusest, rakufunktsioonist, keskkonnast (millises keskkonnas rakk on). Rakkude suurus kõigub 5µm (aju väikesed sõmerrakud) ja 100-200 µm (munarakud) vahel. Raku suurus oleneb geneetilisest determineeritusest, raku vanusest, raku spetsialiseerituse astmest, mitoosi faasist, funktsionaalsest aktiivsusest ja varuainete sisaldusest rakus. 8.Rakuorganellid on tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv
käitumistegevuse vaheline ühenduslüli on stoikute järgi mõistusepoolne nõustumine (synkatathesis) antud ettekujutusega. Kui me ratsionaalselt leiame, et mingi ettekujutatav asi on kohane meie tungi rahuldama, siis järgneb toiming. Siin ongi nüüd kriitiline punkt inimtegevuse mehhanismis, millega stoikute eetika tegeleb. Selline nõustumine, nagu eespool juba osutatud, on stoikute hinnangul täiesti mõistuse enda määratleda, niisiis, absoluutselt vaba välisest determineeritusest. Teiselt poolt, kui selline nõustumine on kord antud, siis on stoikute järgi seda väga raske tagasi võtta. Nagu antiikse eetika puhul üldiselt, nii pole ka stoikute juures küsimuse all mitte mõne üksiku toimingu õnnestumine, vaid silmas peetakse õnnestunud elu, hästi-toimetulemist elus tervikuna. Hüve kui eetiline termin tähistab tingimust, mille täidetuse korral inimene pälvib eudaimonia. Ehk teisiti öeldes: küsimus on
mingisugust aprioorsust isiksuse kõlbelistes veenetes, vaid käitumises valitseb stiihiline, automaatne tegevus. Erakordse käitumise, nagu tapmise, reetmise või surmaga silmitsi seismise, madaldab argiteoks just tegelaste emotsionaalselt neutraalne seisund; siin pole pahelisust ega kangelaslikkust, on vaid argine ja proosaline inimtegevus. Alles hilisemast süümest leiame püüdu käitumist mõtestada kas siis eetilistest ja sotsiaalsetest kriteeriumidest või koguni determineeritusest lähtudes. Alles siin sekkuvad kõlbeline tahe ja 6 moraalimõisted ning hakkavad toonase käitumise ja valikute hindamisel kaasa rääkima. Tegelaste käitumises ilmnev subjektiivsete taotluste vastuolu objektiivsete tulemustega tuleb esile ka «Pillimehes». Ruuben Iilime reedab oma õpetaja umbes sama käitumismehhanismi järgi, nagu Aarne tapab Kurdi «Reekviemis»
teadmisi inimkäitumise seletamisel kasutada.Siiski neurobioloogilised ja aju-uuringud on tonud välja inimaju erilisust loomade omast.Loomade mõtlemine on perspektiivne.Kriminaalne käitumine on unikaalne,ainult inimesele omane käitumisviis,mis tuleneb inimese kontseptuaalse mõtlemise võimest. Kui rääkida kuritegeslikust käitumisest ning selle põhjustest,ei saa vältida üldisemat küsimust inimese käitumise determineeritusest,mis tähendab inimkäitumise põhjuste päritolu,olemust ja lokaliseeritust.Determineerituse korral on küsimus käitumise seletamisele orienteeritud.Kui käitumise põhjused on indiviidis endas,saab rääkida seesmisest,internaalsest käitumisest.Internaalne determinism tähendab uskumust,et inimesed on suuresti juhitavad instinktiivsete tungide ja bioloogiliste vajaduste poolt.Kui aga käitumise põhjuseid otsida eelkõige sotsiaalses keskkonnas(väline,eksternaalne
annaabi.ee 
