(tagumise) kehatelje kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt. Vasak-parem kehatelje kujunemine ja sõlme roll selles. 6. Soo määramine Primaarse ja sekundaarse soo determinatsiooni mõiste, erinevused, toimumise eeldused Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid Emassuguhormoonid/isassuguhormoonid, nende roll sekundaarse soo väljakujunemisel Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine, AMH, testosteroon) Emasgonaadi e. munasarjade areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granulooskihi ja teeka rakkude diferentseerumine, folliikuli moodustumine) Peamised geneetilised faktorid primaarsel soo determinatsioonil (emassoo arengurada
Lindude ja imetajate seas esineb geneetiline soo determinatsioon (edaspidi GSD). Nendel loomadel fikseeritakse järeltulijate sugu viljastamise hetkel. Teistel selgroogsete ning paljudel selgrootutel loomadel sõltub järeltulijate sugu kas osaliselt või täielikult välistest tingimustest. Neil fikseerub sugu alles peale kindlates keskkonnatingimustes läbitud embrüonaalse arengu teatud faasi. Väliskeskonna faktoritest on soo determinatsioonil kõige olulisem temperatuur.Temperatuurist sõltuv soo determinatsioon (edaspidi TSD) esineb kõikidel uuritud krokodillilistel, paljudel kilpkonnalistel ning mõnedel sisalikel. (Tõnu, T. 1991) Siit on püütud leida põhjendusi Kriidi ajastu teisel poolel toimunud maakera loomastiku suurele muutumisele. Algpõhjuseks peetakse kliima järsku jahenemist. Juhul, kui Kriidi ajastu suurtel sisalikel (ehk dinosaurustel) esines TSD, võis juba
hormoon. Testosterooni abil arenevad sisemised isassuguorganid, dihüdro- testosterooni abil välised ja anti-Mülleri juha hormoon inhibeerib Mülleri juha arengut. Emassuguhormooniks on östrogeen, mille mõjul arenevad kliitor ja häbememokad. Östrogeen indutseerib Mülleri juha diferentseerumise sisemisteks emassuguorganiteks. Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil Dihüdrotestosteroon vastutab peenise, munandikoti ja eesnäärme morfogeneesi eest. Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Seksuaalselt diferentseerumata gonaadi (bipotentsiaalne) alge hakkab arenema mesonefrose piirkonnas. Mesonefrose kõrval paikneva tsöloomi seina epiteel pakseneb – tekib genitaalvall. Inimese lootel ilmub bipotentsiaalse gonaadialge 4. arengunädalal. Gonaadialge jääb seksuaalselt indiferentseks 6.arengunädalani, mil
spetsiifilisuse säilitamiseks; mutatsioonid võivad põhjustada 46XY naist e Swyer'i sündroomi Mis on sekundaarne soo determinatsioon? protsess, mille käigus kujuneb emas-ja isassoole omane fenotüüp (vastavad suguorganid , rinnanäärmed, kehasuurus, häälepaelad, muskulatuur, karvakasv) tänu gonaadides (munandid, munasarjad) produtseeritud hormoonidele ja parakriinsetele faktoritele Dihüdrotestosterooni mõju sekundaarsel soo determinatsioonil - dihüdrotestosteroonita kujunevad naissoole omased välised sugutunnused, väike peenis, munandid paiknevad kõhuõõnes, eesnäärme areng häiritud Mis struktuurid arenevad Mülleri juhast, Wolffi juhast ja genitaalköbrukesest vastvalt mehel ja naisel? Isas- vs emasgonaad: Wolffi juha - mesodermi päritolu; erituselundkonna keskne komponent; emastel degenereeruvad, isastel moodustavad seemnepõiekesed, munandimanused, seemnejuhad
toodeta. Nad on võimelised rasestuma doonormunaraku abil. Indiviididel (46, XX), kellel on Sry geen paigutunud X kromosoomi (juhuslikult toimunud indiviidi isa spermatogeneesi käigus) arenevad meessoole omased tunnused (väiksemad testised, peenis), ehkki karüotüübilt on tegemist naisega. Neil puudub Y-kromosoom, Mülleri juha derivaadid ja munasarjad. 92. Mis on sekundaarne soo determinatsioon? Dihüdrotestosterooni mõju sekundaarsel soo determinatsioonil Teisene soo määramine hõlmab väliste sugutunnuste arengut testistes või munasarjades toodetud hormoonide mõjul – soolise fenotüübi hormonaalne regulatsioon. Peale primaarse soodeterminatsiooni (bipotentsiaalsest gonaadist munandite või munasarjade moodustumine) järgneb imetajatel sekundaarne soodeterminatsioon - protsess, mille käigus kujuneb emas-ja isassoole omane fenotüüp (vastavad suguorganid ,
annaabi.ee 
